Millal on põhjust kahtlustada kroonilist põsekoopapõletikku ja mida siis teha?

Rinosinusiit on nina, ninakõrvalkoobaste ja limaskesta põletik, mis jaguneb tunnuste ehk sümptomite, avaldumise vormi ning haiguspõhjustajate alusel suures plaanis kaheks – äge ja krooniline rinosinusiit.

Äge rinosinusiit võib tekkida limaskesta tursetest, mille põhjuseks on külmetusele järgnev infektsioon või allergia. Põletik annab tavaliselt lühikese aja, maksimaalselt ühe kuu vältel järele. Kui ägedat põsekoopa põletikku õigeaegselt ravida, esineb tüsistusi harva. Halvimal juhul võib põletik levida edasi lähedalasuvatesse luudesse, silmade piirkonda ja ajusse.

Krooniliseks nimetatakse rinosinusiiti, mis tekib üha uuesti ja kestab pikka aega, üle 12 nädala järjest ning kui ilmneb pöördumatu muutus limaskestal. Krooniliseks võib põletik minna ka siis, kui inimesel on ninas hingamist takistavad mehhaanilised tegurid, nagu ühe või mõlema ninapoole polüübid, ninavaheseina kõverdus, ninakarbikute suurenemine või mõni võõrkeha ninas, mille tulemusena ei saa sekreet väljuda. Põhjuseks võivad olla ka kaasasündinud või elu jooksul traumadega omandatud nina deformatsioonid – siis ninahingamine häirub ning tekib põsekoobastes sekreedi kogunemine, mis on soodne pinnas bakterite kasvuks ning põletiku tekkeks.

Kroonilise rinosinusiidi diagnoosimiseks peab esinema limajas-mädane eritis ninast ja/või ninakinnisus ning kas survetunne või valulikkus näopiirkonnas või vähenenud/kadunud lõhnatundlikkus. 

Kroonilise põletiku ravi on kompleksne. Vaja on tagada võimalikult hea nina funktsioon, vältimaks sekreedi kogunemist nina kõrvalkoobastesse ja ninaõõnde. Kroonilise nohu ravimisel kasutatakse tavaliselt toopilist hormoonspreid, mis on ninna pihustatav retseptiravim, ja igapäevaseid suuremahulisi ninaloputusi naatriumkloriidilahusega. Kui esmane ravi ei ole tõhus, kaalutakse ravisse lisada pikaajalisi antibiootikume ja süsteemseid hormoone.

Juhul, kui esineb vaheseina kõverus või mõni teine mehhaaniline takistus või on tekkinud ninaõõnde polüübid, siis tuleb need kirurgiliselt eemaldada. Tähelepanu vajab ka ninaõõne ja ülemiste hingamisteede seisund. Üle tasuks lasta vaadata ka hambad, sest katkised hambad ja hambajuurte põletikud võivad samuti olla üheks põsekoopapõletiku põhjuseks.

Kroonilise rinosinusiidi kahtluse korral tuleb pöörduda kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule, kes saab teostada täpsema nina vaatluse ja vajadusel ka täiendavad uuringud, et selgitada välja kujunenud ninahaiguse põhjuseid ja vajadusel määrata edasine ravi.