Piinlik mure, mida kogeb iga kolmas naine

Piinlik mure, mida kogeb iga kolmas naine

Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on sage probleem, millega on vähemalt korra kokku puutunud iga kolmas 20-80-aastane naine. Uriinipidamatust esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel. Üle 50% naistest ei otsi vaevavale murele abi. Põhjusteks on enamasti piinlikkus, teadmatus ja valearusaam, et lekkimine teatud vanuses või olukorras on normaalne. Kuidas oma muret leevendada? Nõu annab  füsioterapeut Maris Perendi.

Mis on uriinipidamatus?

Uriinipidamatus on tahtmatu pissimine, mille sagedasemad vormid on:

  • stressinkontinentsus – lekkimine füüsilise pingutuse ajal (joostes, hüpates, raskusi tõstes) või köhides, aevastades ja naerdes. Seda esineb sagedamini just noorematel sünnitanud naistel;
  • tunginkontinentsus – järsku tekkiv tugev pissihäda ja põielihaste kokkutõmme, mis sunnib kohe tualetti kiirustama. Mõned naised suudavad tualetti kiirustades lekkimist vältida, kuid tunnevad vajadust põit tühjendada tavapärasest rohkem – enam kui 8 korda päevas. Seejuures on väljuv uriinikogus üsna väike;
  • segainkontinentsus – kombineeritud stress- ja tunginkontinentsus.

Kõige levinumad uriinipidamatust soodustavad tegurid on:

  • rasedus ja sünnitus,
  • menopaus,
  • vanus,
  • ülekaalulisus,
  • kõhukinnisus,
  • sagedased kuseteede- ja põiepõletikud,
  • kroonilised ja kaasuvad haigused, nagu diabeet, krooniline köha jms,
  • neuroloogilised haigused,
  • günekoloogilised operatsioonid,
  • ravimid.

Mida saab igaüks ise teha, et uriinilekkeid vähendada?

Kasulik on teha vaagnapõhjalihaseid tugevdavaid harjutusi ehk Kegeli harjutusi. Neid on sümptomite tekkimisel soovitatav teha kolme kuu vältel iga päev kuni kolm korda.

Teiseks saab treenida oma põit, pikendades teadlikult järk-järgult aega, mis jääb tualetis käimiste vahele. Alustada võib esialgu kas või minutist-paarist. Normaalne päevane urineerimissagedus on 4-8 korda ehk iga 2-3 tunni järel. Seda mõjutab suuresti ka tarbitava vedeliku kogus, kaasuvad haigused, ravimid jms. See ei tähenda aga kindlasti seda, et vee joomist peaks vähendama.

Põiele ja vaagnapõhjalihastele avaldab suuremat survet ka üleliigne kehakaal ning see võib soodustada uriinipidamatust. Seega võib kehakaalu alandamine aidata uriinilekkeid vähendada. Regulaarne liikumine hoiab kehakaalu kontrolli all ja tugevdab lihaseid üleüldiselt.

Soovitatav on vältida ka alkoholi, kihisevaid magusaid jooke, kohvi, vürtsikaid toite jms, mis põit ärritada võiksid. Välistamisdieet on hea moodus endale mittesobivate toitude menüüst eemaldamiseks ja toitumisharjumuste muutmisega alguse tegemiseks. See aitab kaasa ka kehakaalu alandamisele.

Kõhukinnisus on samuti üks uriinipidamatuse põhjustajaid. Et kõhukinnisusest hoiduda, on soovitatav tarbida piisavalt kiudaineid, juua vett ja liikuda regulaarselt. See hoiab seedetegevuse aktiivsena. Pidev pingutamine soole tühjendamisel võib põhjustada vaagnapõhjalihaste nõrgenemist ja soodustada uriinipidamatuse tekkimist.

Vaagnapõhjalihaste füsioteraapia

Tihti on vaagnapõhjahäired, sealhulgas uriinipidamatus, tingitud vähenenud lihastunnetusest, -jõust ja oskusest vaagnapõhjalihaseid pingutada. Harjutusi ei tehta piisavalt ja treening pole järjepidev. Uriinilekete raviks on mitmeid meetodeid. Füsioteraapia on üks, mida nende ennetamiseks ja ravimiseks kasutatakse.

Vaagnapõhja füsioteraapia on individuaalne. Vaagnapõhjalihaste nõrkuse, lõtvuse ja lihastoonuse probleemidega tegelev füsioterapeut aitab probleemi hinnata ning määrata õiged harjutused ja ravi. Ehkki harjutused võivad sümptomeid leevendada igas eas naistel, ei sobi tugevdavad harjutused siiski kõigile. Mõnel juhul on uriinilekked või sage pissimine tingitud hoopis ülemäära pinges vaagnapõhjalihastest ja siis võivad Kegeli harjutused sümptomeid hoopis ärritada. Ka põie treening ja tualetis käimise edasi lükkamine ei ole teatud juhtudel sobilik. Seetõttu on uriinilekete esinemisel esmalt soovitatav konsulteerida vaagnapõhja füsioterapeudi või oma arstiga, et selgitada välja oma probleemi põhjus.

Ei tasu oodata, et mure iseenesest laheneks. Oma murega pole kunagi hilja tegeleda!

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada