Proviisor räägib, millised on lootustandvamad ravimid koroonaviiruse seljatamiseks
Tartu Ülikooli kliiniline proviisor Jana Lass kirjutab, missugused on praegu lootustandvamad SARS-CoV-2 ravimid, mille kallal töötatakse.
SARS-CoV-2 viiruse põhjustatud Covid-19 pandeemia tõttu tekkis kiiresti suur vajadus nii haigust vaktsiiniga ennetada kui ravida, selgitab Lass Med24s. Kui tavapärane inimeste ravimite arendus ideest ja loomauuringutest kliiniliste uuringute lõpuni võtab aega keskmiselt 10 aastat, siis ootamatult ründava pandeemia puhul proovitakse toimivaid ravimeid leida teistmoodi lahendustega.
Üheks võimaluseks on Lassi sõnul nn ravimite taaskasutus, kui ravimi toimemehhanismi põhjal on võimalik oletada, et see võiks toimida ka uuel uuritaval näidustusel ja/või ravim toimib edukalt viirusevastaselt või põletikureaktsiooni pärssivalt katseklaasis (in vitro uuringus). «Paraku ei ole tõhus toimimine katseklaasis automaatselt ülekantav kliinilisse praktikasse ja paljud edukana tunduvad ravimid ei mõjuta kuidagi haiguse kulgu,» märgib Lass.
Covid-19 raviks ei ole hetkel ametlikult näidustatud ühtegi ravimit ega vaktsiini. Eksperthinnangutel põhinevatesse ravijuhenditesse on sisse kirjutatud «vanadest» ravimitest hüdroksüklorokviin/klorokviin (malaaria profülaktika, luupuse ja reumatoidartriidi ravim), antibiootikum asitromütsiin, lopinaviir-ritonaviir (HIV ravi), ribaviriin (kroonilise C-hepatiidi ravi) ja anti-IL-6 inhibiitor totsilizumab (näidustuseks reumatoidartriit).
Millised ravimid võiksid toimida?
Hüdroksüklorokviiniga on lõpetatud vaid üks uuring, kus uuringuravimit sai vaid 20 patsienti. Selle uuringu metoodika ja kvaliteet ei luba teha järeldusi hüdroksüklorokviini tõhususe kohta Covid-19 raviks.
Hüdroksüklorokviinil on palju kliiniliselt olulisi koostoimeid teiste ravimitega ja koostoimete tagajärjel võivad tekkida südamerütmihäired, tähendab Lass.
Lopinaviiri/ritonaviiri toime kohta SARS-CoV-2 viirusele ei ole avaldatud ühtegi in vitro uuringut. Märtsis avaldatud avatud randomiseeritud uuringus ei leitud neil antiretroviirusravimitel haigusele positiivset mõju. Kuna sellesse uuringusse kaasati vaid raske Covid-19 haiguse kuluga patsiendid ning alles keskmiselt 13 päeva pärast haigussümptomite avaldumist, arvatakse, et hiline ravi algus võib olla üheks põhjuseks, miks ravi ei toiminud.
Guaniini analoog ribaviriin on in vitro uuringutes tominud SARS-CoV-2 viirusele vaid väga suurte ravimikontsentratsioonide kasutamisel. Selle ravimi kliinilist kasutamist piirab annusest sõltuv hematoloogiline toksilisus. SARSi uuringutes tekkis hematoloogiline toksilisus enam kui 60 protsendil patsientidest. Ribaviriin on ka tuntud teratogeen ja selle ravimi kasutamine on raseduse ajal vastunäidustatud.
Uutest ravimitest on Lassi sõnul hetkel aktuaalsemad ja kliinilistes uuringutes remdesiviir (nukleosiidi analoog, mis pärsib RNA polümeraasi tööd), mida varem on uuritud Ebola raviks ja favipiraviir (pidurdab selektiivselt RNA polümeraasi ja takistab viirusgenoomi replikatsiooni) on Euroopas registreerimata ravim, mille näidustuseks on Aasias gripi ravi.
Kokkuvõttes on kõik hetkel Covid-19 raviks kasutatavad ravimid ilma ametliku näidustuseta ja soovitus on võimalusel liituda nende kliinilise uuringuga. Kõige suuremad lootused on vaktsiini väljatöötamisele, tõdeb Lass.
Lisa kommentaar