Noored või ainult vanad: kes on koroonaviiruse ohvrid?

Noored või ainult vanad: kes on koroonaviiruse ohvrid?

Tartu ülikooli mikrobioloogia- ja viroloogiaprofessor Irja Lutsar annab sotsiaalmeedias põhjaliku ülevaate koroonaviiruse levikust ja keda see enim ohustab.

1. Viirus liigub nagu päike, mis tõuseb idast ja loodetavasti varsti loojub läänes.

2. Võrreldes eelnevate nädalatega, on kergete haigusjuhtude hulk kogu maailmas suurenenud ja praegu on see 92 protsenti. Põhjuseks tõenäoliselt paljudes riikides sisse viidud laialdane testimine ja sagedasem kergemate haigusjuhtude tuvastamine.

3. Viiruse leviku fookuseks on saanud Euroopa, seejuures on haaratud kõik Euroopa riigid ja haiguse tõus jätkub kõigis riikides. Lisaks Itaaliale on suure nakatumisega riikide hulka lisandunud Hispaania ja Prantsusmaa. Nakatumise kõrgpunkt ei tundu käes olevat üheski Euroopa riigis, vaatamata sellele, et Itaalia puhang on kestnud kolm nädalat. Eelmisel nädalal arvasin, et Itaalia puhang jõuab tippu selle nädala lõpuks (arvestades Hiina olukorda), kuid see ennustus ei osutunud õigeks.

4. Itaalias, mis oma elanikkonna suuruselt on võrdne Hubei provintsiga, oli 14. märtsi seisuga 21 157 nakatunut (sealjuures Hubei provintsis oli kokku 69 000 nakatunut umbes 2 kuu jooksul) ja tõusuperioodil tõusis keskmine juhtude arvu umbes 20 protsenti võrreldes eelneva päevaga. Hubei päevane maksimum oli umbes 4000 juhtu, Itaalias eile peaaegu 3500.

Viroloogiaprofessor Irja Lutsar  

Tairo Lutter

5. Itaalia haigestumisest endiselt 75 protsenti pärineb Lombardiast, kus tõus on eksponentsiaalne. Teistes Itaalia piirkondades on nakatunuid vähem ning haigestumuse tõus laugem. Kõik Itaalia piirkonnad on haaratud ning karantiin kehtib kogu Itaalias. Nakatunutest 21,2 protsenti on alla 50 aasta vanad, ülejäänud on vanemad. Lapsi on nakatunutest 0,5 protsenti. Vanemate kui 50 aastaste gruppides on nakatumine erinevate kümnendite vahel ühtlaselt jagunenud.

6. Haigestumine tõusis sel nädalal oluliselt Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Kõigis neis riikides lisandub umbes 1000 haiget päevas ning epideemia on algjärgus. Samuti on olemas lokaalsed kolded.

7. Haigus on jõudnud kõigisse Euroopa riikidesse, neist 10s on nakatunud üle 1000.

8. Aasia riikides on epideemia kontrolli all. Siiski mitte kadunud. Kui Hiinas ja Lõuna Koreas on juhtude oluline langus, siis Jaapanis või Singapuris on pigem väike tõus. Juhte on aga üldkokkuvõttes vähe, võrreldes Euroopa riikidega. Uute nakatunute arvud Aasia riikides on pigem kümnetes kui sadades. Päris kadunud pole epideemia aga üheski riigis.

9. Mis eristab Lõuna-Koread ja Itaaliat? Ennekõike haigete vanus. Kui Lõuna-Koreas on haigestunutest nooremaid kui 50-aastaseid 45,2 protsenti, siis Itaalias vaid 21,4 protsenti. Samal ajal vanemaid kui 80-aastaseid on Itaalia nakatunutest 18,4 protsenti ja Lõuna-Koreas 3,1 protsenti. Lõuna-Koreas on kõige suurem nakatunute rühm 20–29-aastased (28,9 protsenti), siis Itaalias on vaid 3,9 protsenti nakatunutest selles vanuses.

10. Laste haigestumine on endiselt kõikides riikides väga madal – 0,5 protsenti Itaalias, üks protsent Lõuna-Koreas kõigist nakatunutest.

11. Naiste ja meeste osakaal nakatunute hulgas on 62 protsenti vs. 38 protsenti Lõuna-Korea andmetel.

12. Kui lapsed välja arvata (ja isegi see pole selge), siis tundub et nakatumine on kõigis vanuserühmades võrdse sagedusega, nooremad põevad kergelt ja vanemad raskelt või väga raskelt. Seega riikides, kus on väike nooremate kui 50-aastaste osakaal, on tõenäoliselt nendes eagruppides rohkelt diagnoosimata kergete sümptomitega haigeid.

Suremus

13. Surmajuhtude vältimisel on edukamad need riigid, kes suudavad haiguse vanematest populatsioonist eemale hoida kas siis intensiivse testimise ja nakatunute eraldamisega (nt Lõuna-Korea) või väga hea kontaktide jälgimisega (nt Singapur). Singapuris ei ole registreeritud ühtegi haigusjuhtu vanemate kui 80-aastaste inimeste hulgas.

14. Kogu maailmas on hinnatav suremus 3,4–3,7 protsenti, mis aga on riigiti väga erinev ja tundub ennekõike sõltuvat haigete vanuselisest struktuurist – 0,6 protsenti Lõuna-Koreas, kus nakatunutest vaid 3,2 protsenti on vanemaid kui 80 aasta vanuseid versus 6,8 protsenti Itaalias, kus üle 80-aastaseid on 21,4 protsenti nakatunutest.

15. On arvamus, et üldiselt on suremus ühe protsendi piires ning riikides, kus see kõrgem, ei ole mitte meditsiinisüsteem halvem, vaid palju kergemate sümptomitega haigeid on diagnoosimata.

16. Euroopa riikidest on madal suremus Saksamaal (0,2 protsenti) ja Põhjamaades, kus on siiani olnud üksikud surmajuhud.

17. Kõige siiani saadaolevate riikide andmed näitavad, et meeste suremus on umbes kaks korda suurem kui naistel. Lõuna-Koreas meeste suremus 1,27 protsenti ja naistel 0,57 protsenti ja Hiinas vastavalt meestel 4,7 protsenti ja naistel 2,8 protsenti.

18. Suremus tõuseb oluliselt vanusega. Itaalia näitel – alla 50-aastaste hulgas on olnud 1–2 surmajuhtu, 50–59-aastaste suremus on 0,2 protsenti; 60–69-aastaste 2,5 protsenti; 70–79-aastaste 6,4 protsenti ja üle 80-aastastel 13,2 protsenti. Sarnased andmed on ka Hiinas ja Lõuna Koreas.

19. Paljudel surnutel on olnud eelnevad rasked haigused.

Korduma kippuvad küsimused

20. Kui kaua viirus keskkonnas püsib. Sellel nädalal tuli uurimus, mis näitas, et õhuvoos ja pindadel püsib viirus, mida õnnestus ka välja kasvatada, 48–72 tundi. Oluline on märkida, et viiruse hulk selle aja jooksul oluliselt langes. Samas tuleb meeles pidada, et viiruse levitajaks on ikka inimene, sest viirus saab paljuneda vaid inimese rakkude olemasolul.

21. Kas sümptomiteta inimesed on nakkusallikad? Uuringuid selle kohta on väga vähe, neid on ka raske läbi viia. Siiski on kirjeldatud, et viiruse hulk on kõrge juba üks päev enne haigussümptomite teket (varasema aja kohta andmeid pole) ja on kirjeldatud, et isik on nakatanud teisi vahetult enne, kui temal endal haigussümptomid ilmnesid. Siiski on olulisemad haiguse levitajad haigussümptomitega (olgu või kerged) isikud.

22. Kui kaua viirus inimeses püsib pärast nakatumist? Sellel nädalal ilmus hiinlaste töö, kus nad näitasid, et PCR oli ninaneelus positiivne paar nädalat ja kuni 37 päeva pärast esimest positiivset testi. Kas positiivne PCR tähendab ka, et olemas on piisavalt elusat viirust ja kas isik on nakkusohtlik, on omaette küsimus? Varem, aga selle puhangu ajal, ilmunud sakslaste töös näidati, et viirust oli võimalik välja kasvatada kuni 8 päeva pärast nakatumist, edaspidi aga mitte, vaatamata sellele, et PCR on positiivne.

23. Ravi ja vaktsiini pole. Ka sellel nädalal avaldatud uurimuses Hiinast, kus võrreldi haigeid, kes olid saanud lopinavir/ritonaviri, nendega, kes ei saanud, ei leitud mingit vahet viiruse eritumise kiiruses ega lõpptulemuses, milleks oli surm.

24. Praegune ravi on ikka endiselt sümptomaatiline ja toetav.

25. Kui kaua puhang kestab – ei tea. Ükski riik pole uutest haigusjuhtumitest lõplikult vaba. Hiinas on puhang kestnud alates detsembrist 2019. SARS kestis novembrist maini, enne kui viirus lõplikult kadus (7 kuud).

Olukord Eestis

26. Alates 10. märtsist levib viirus Eesti-siseselt ja haaratud on mitu maakonda. Kõige rohkem haigeid elanikkonna suurust arvestades on Saaremaal. Seega fookuseks pole enam sissetoodud viirus, paljude teiste riikide nakatumise näitajad on oluliselt madalamad kui Eestis.

27. Praegu terviseameti andmetel ükski haige haiglas pole, aga epideemia on veel väga alguses.

28. Kui palju Eestis haigeid üldse tuleb, võib arvutada selle järgi, mida me teame Hiinast, Itaaliast. Surmajuhtumid on tõenäoliselt mõlemas riigis registreeritud ja adekvaatselt kajastatud. Et saada kätte haigete hulka, on võimalikult täpselt tarvis teada, mis suremus on – kas 4,9 protsenti nii nagu Hubei provintsis, või 6,7 protsenti nagu Itaalias, või 3,4 protsenti nagu kogu maailmas või 0,6 protsenti nagu Lõuna-Koreas. Raskete ja kriitiliste haigete hulga saab juba olemasolevate andmetega välja arvutada; elanikkonna struktuur ja suremus erinevates vanusegruppides on ka teada. Raskem on arvutada, missugune on haigestumise koguhulk. Meditsiinisüsteemi koormab aga ennekõike raskete haigete hulk. Kuigi just kergemad haiged on need, kes haigust levitavad.

29. Nakatunute hulk tõuseb kindlasti. Vaadates teiste riikide kogemusi, siis umbes 20 protsenti päevas, Eestis tema väiksuse tõttu on kõikumised paratamatud.

Mida on teistelt õppida?

30. Me peame õppima selle viirusega elama nii, et tema tehtud kahju meile võimalikult väike oleks.

31. Lõpptulemus sõltub suures osas sellest, kui hästi me oskame koronaviiruse eemale hoida vanematest populatsioonides,; ennekõike 70 aastat ja vanemad. Ehk teisisõnu, kuidas me saame noored, kes on potentsiaalsed viiruse kandjad, vanematest inimestest eemale hoida.

32. Praegu on eriolukord, koolid on kinni, paljud töötavad kodus. Seega on võimalusi ennast sotsiaalselt distantseerida, küllaga. Ka kõik täiskasvanute vaba aja veetmise asutused on suletud – jõusaalid, terviseklubid, tantsu- ja lauluringid, ööklubid, kogukondade kokkusaamised jne.

33. Juba eelnevalt planeeritud suured pere- ja sõpruskondlikud üritused peaks edasi lükkama.

34. Krooniliste haiguste ravi peab kindlasti jätkuma, aga see peaks nii palju kui võimalik toimuma kodus; vanemad inimesed ei peaks minema terviseasutustesse (haigla, apteek, perearsti keskus), kui selleks pole hädavajadust. Telefoni teel saab välja selgitada, kas on hädavajadus.

35. Kogukonnad saavad ilmselt üksikuid vanemaid inimesi aidata ja neile poest söögi tuua, siis pole ka poodi tarvis minna.

36. Teine meede on nooremate põlvkondade, kui nad on nakatunud, isoleerimine. Kodune karantiin on inimesele kõige vastuvõetavam ja efektiivne, kui sellest kinni peetakse. Karantiin on karantiin, peangi 24/7 kodus olema, nii kaua, kui karantiin lõpeb.

37. Haiglad peavad jääma raskete haigete jaoks. Kodus hakkama saavaid haigeid haiglasse paigutada ei ole mõistlik, aga igaüks peab aru saama, et kodune isolatsioon ongi kodune isolatsioon.

38. Nakatunutega kontaktis olnud isikute kindlakstegemine, nende isolatsioon ja jälgimine on endiselt väga olulised.

39. Tervete isikute testimine pole mõttekas, sest negatiivne test ei tähenda, et inimene nakatunud pole ning rahustab inimese asjatult maha. Küll aga tuleb testida, kui on väiksemgi kahtlus koroonaviiruse infektsioonile. Testimise võimekust on oluliselt suurendatud. Testimine ei tee kedagi terveks, aga võimaldab nakatunud isoleerida. Sarnaselt töötab ka praegu tarvitusele võetud meede kodus töötamise võimaldamisest, koolide sulgemisest jne.

40. Kaitseme tervishoiutöötajaid, sest nemad on ainukesed, kes oskavad aidata haigeid inimesi.

41. Järgmised neli kui mitte kuus nädalat saavad väga rasked olema. Tõeline kahju majandusele selgub kui pandeemia läbi on. See aga võtab aega.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

2 kommentaari

Leida
23.03.20 17:37
Nüüd sureb inimesi ka muudesse haigustesse rohkem, kuna inimesi ei ravita, ise oled enda arst.
On ainult üks haigus -Koroona!
-14
   
+8
elvi.soldan
23.03.20 09:00
Vägagi kasulik lugeda ,oled teadlik mis toimub kogu Euroopas.Kellelegi on see kasulik ehk selgitatakse ükskord välja aga praegu hoitkem teineteist.Jumal hoia Eesti rahvast.Aitähh !
-8
   
+11

Lisa kommentaar

Saada