Häda käte pärast: küll värisevad, küll surevad

Häda käte pärast: küll värisevad, küll surevad

Käed võivad mõnikord tekitada ääretult palju vaeva ja valu. Värisevate käte tõttu võib olla kohvikus kohvitamine tõeline kunsttükk, käte suremistunne aga muutub tihti painavaks valuks. Mõlemal juhul on oluline teada probleemi põhjust, mitmel juhul on olemas tõhus ravi, räägivad neuroloogid Katrin Gross-Paju ja Ulvi Thomson.    

Käte värisemine on käte tahtmatu ja rütmiline liikumine. Ilmselt oleme kõik kogenud seda kõrges palavikus, vappekülma ajal või pärast suurt ehmatust.

Kui mööduvad välised põhjused puuduvad, on levinuim käte värisemise põhjus essentsiaalne treemor. Essentsiaalne tähendab meditsiinikeeles, et me ei tea veel täpselt ühte konk-reetset probleemi tekkepõhjust, kuid teame, mis probleemiga on tegemist. Essentsiaalse treemori korral on tegemist on healoomulise, enamasti mittesüveneva käte värisemisega, mis avaldub peamiselt mingite kindlate liigutuste tegemisel.

Värin ja pärilikkus

Tavaliselt märkavad inimesed, et käte värisemine segab kõige enam kohvitassi hoidmist ja kirjutamist, samas väga harva segab essentsiaalne treemor väga täpsete liigutuste tegemist.

Enamasti värisevad mõlemad käed võrdselt, ehkki mõnikord võib üks käsi väriseda rohkem kui teine. Alati ei ole essentsiaalse treemori puhul tegemist ainult käte värisemisega. Ka pea ning jalad võivad väriseda, mõnikord on tegemist ka eri kehaosade kombinatsiooniga. Essentsiaalne treemor võib põhjustada isegi hääle värisemist.

Umbes pooltel juhtudel on mängus pärilikkus, käte värisemist näeme tihti mitmel lähisugulasel. Millised geenid täpselt haigust edasi kannavad, ei ole täna veel teada.

Üldjuhul algab käte värisemine neljakümnendates eluaastates. Järgmine käte värisemise laine tuleb vanemas eas, essent-siaalse treemori levimus tõuseb märgatavalt pärast 65. eluaastat. Nii et vastab tõele, et eakamatel inimestel esinebki käte värisemist sagedamini.

Umbes pooltel essentsiaalse treemoriga inimestel vähendab alkoholi tarvitamine käte vä-risemist. Aga see omapärane tähelepanek ei viita kuidagi sellele, nagu oleks alkoholi tarvitamine varasema elu jooksul kuidagi selle tekkega seotud. Arstina ei saa siin soovitada alkoholi tarbimist käte värisemise vähendamiseks, kuid seda seost on hea teada.

Põhjus võib olla ka kohvilembus

Kui inimesel tekib käte värisemine, on mõistlik minna neuroloogi vastuvõtule. Essentsiaalne treemor on küll käte värisemise peamine, ent mitte ainus põhjus. Käte või mõne muu kehaosa värisemist võib põhjustada ka Parkinsoni haigus, kilpnäärme ületalitlus, väikeaju kahjustus jm. Osadel inimestel soodustavad käte värisemist ravimid, eeskätt antidepressandid, ja suur kohvitarbimine. Sageli on käte värisemine normaalne individuaalne reaktsioon erutusele ehk füsioloogiline treemor.

Neuroloog hindabki läbivaatusel, millises keha piirkonnas värin esineb; kui sageli, millistes situatsioonides ja milliste liigutuste tegemisel kõige enam avaldub: näiteks kohvi joomisel, supi söömisel, kirjutamisel. Kas värin avaldub, kui käed on süles – rahuoleku treemor – või tegutsemisel; kas käte värisemine esineb koos teiste neuroloogiliste sümptomitega. Vajadusel tehakse lisauuringud.

Paljudel juhtudel arvavad lähedased eriti eakamate puhul, et tegemist on Parkinsoni haigusega. Inimeste rahustuseks võib öelda, et Parkinsoni haiguse korral on inimestel lisa-sümptomid; seda haigust esineb tunduvalt harvem kui essent-siaalset treemorit.

Milline on ravi?

Kui käte värisemine on tagasihoidlik, siis inimesed enamasti ravi ei vaja. Kui aga käte värin muutub väga häirivaks, kasuta-takse selle vähendamiseks südame- ja epilepsiaravimeid. See vähendab sümptomeid, kuid ei ravi käte värisemist välja.

Nii et ära hoida ja välja ravida käte värisemist kahjuks ei saa. Kui on olemas täpne info, mis ühel või teisel inimesel käte värisemist põhjustab, on see igal juhul parem kui mitteteadmine. Ning sageli on käte värisemine tüütu, kuid ohutu probleem.

Käed surevad

Käte suremine algab enamasti lühikeste episoodidena ning sageli just öösiti. Vahel hommi-kuti ärgates on labakäed tuimad ja surisevad ning käte raputamine leevendab vaevusi. Aja jooksul muutub suremistunne kätes püsivamaks, esinedes nii öösel kui ka päeval, lisandub üha enam süvenev valu.

Suremistunne on tuntav eeskätt esimeses kolmes sõrmes, sageli aga on kaebused kogu la-bakäe ulatuses ning vahel esi-neb vaevuste levikut ka küünarvarde. Tavaliselt tunnetatakse probleeme rohkem domineerivas käes – paremakäelistel paremas käes ja vastupidi. Raskematel juhtudel võib lisaks tekkida peopesas olevate pöidlapoolsete lihaste kõhetumine ning sõrmede kohmakus ja nõrkus – raske on näiteks arvutiga töötada, käsitööd teha või nööpe kinni panna.

Naistel esineb vaevusi ko-guni neli korda sagedamini kui meestel. Kõige rohkem esineb seda keskealistel naistel, kel on palju käelist tegevust, eriti kui see on seotud randme korduva-te liigutustega.

Peapõhjus – karpaalkanali sündroom

Kõige levinum põhjus, miks «käed surevad», on karpaalkanali sündroom. Karpaalkanal on randmepiirkonnas asuv kanal, mis moodustub randmeluudest ja randmeristsidemest. Kanalit läbivad mediaannärv ja sõrmede painutajalihaste kõõlused. Karpaalkanali ahenemisel ümbritseva koe turse või ka näi-teks randmepiirkonna trauma tõttu tekib surve närvile, mis avaldub valu ja «suremistunde-na» labakätes.

Kõige lihtsam ravimeetod, mida igaüks ise saab ette võtta, on käte füüsilise koormuse vähendamine. Rohkem puhkepause, vähem kogu päeva kestvat monotoonset tööasendit. Erine-vad harjutused puhkepausi ajal.

Samuti võib kasutada randmeortoosi, millega öösel välditakse une ajal käte painutusasendit, see omakorda vähendab survet närvile. Samuti võib proovida ortoosi kanda päeval, kui töö võimaldab. Kergematel juhtudel aitab vaevusi leevendada füsioterapeudi soovitatav harjutuskava.

Kui käte suremine kiirelt ei möödu, on mõistlik pöörduda arsti poole. Kindlasti tuleks pöörduda siis, kui kaebused tekivad juba ka päeval või on väga häirivad öösiti. Arst saab kahjustuse diagnoosimiseks kasutada muuhulgas elektroneuromüograafiat, kus vastava seadme abil saab mõõta närviimpulsside juhtekiirusi ja hinnata närvikahjustuse astet ja täpset kohta.

Keskmise raskusega karpaalkanali sündroomi korral võib abi olla blokaadidest randmekanalisse. Raske kahjustuse korral on kõige efektiivsem kirurgiline ravi, mille käigus vähendatakse ümbritsevate kudede survet närvile. Ravijärgne prognoos ja paranemine on enamasti head.

Kahjuks üht imerohtu, tänu millele saaks inimene ise käte suremist vältida, ei ole. Füüsiliste rutiinsete tegevuste puhul tasub käte suremise tekkimisel teha täiendavaid puhkepause. Ka autot juhtides või raamatut käes hoides tasub vaadata, et käed liiga kauaks ühe asendisse ei jääks.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Juhan Matsar.e-mail rastam@hot.ee
19.11.19 11:47
Tere!Kirjutan värisevate käte pärast.Olin vene sõjaväes ja seal teenides saadeti mind tormi ajal kui sada vihma prosektori lampi vahetama.See lamp oli 1kw,vahetamisel kukkus see minu kätele.Sain löögi aga mitte eluohtliku.Peale seda hakkasid käed värisema.Ma olen lugenud varem,et saab ravida Läksin siis Tartu polikliinikusse ja seal öeldi,et olen alkohoolik.Minu juttu ei usutud ja jutul oli lõpp.Minu elu eriti ei häiri aga see kuidas arst mulle ütles oli häiriv.Ei julge enam pöörduda selles loos sinna enam.Olen nüüd juba pensionär.Mida soovitate Teie?
-1
   
+3

Lisa kommentaar

Saada