Apteegis saab kahe kuu jooksul teha puukentsefaliidi vastast vaktsiini

Eesti apteekide ühenduse (EAÜ) juhatuse liige, proviisor Timo Danilov avaldas lootust, et apteegis vaktsineerimise võimalus aitab kaasa puukentsefaliiti haigestumise ennetusele ja vähendamisele ning tõsta elanikkonna teadlikkust vaktsineerimise olulisusest.

«Apteegiruumides korraldatav vaktsineerimine annab inimestele traditsiooniliste vaktsineerimiskohtade kõrval lisavõimaluse enda ja oma lähedaste tervise kaitsmiseks,» sõnas Danilov. «Sügisel, kui inimesed said esmakordselt kasutada võimalust teha gripi vastu kaitsesüst apteegis, tõstis enamik apteegikülastajatest esile apteegis vaktsineerimise mugavust ja head kättesaadavust. Apteegid asuvad lihtsasti ligipääsetavates kohtades, kus inimesed on harjunud käima. See muudab vaktsineerimise inimeste jaoks kindlasti lihtsamaks,» leidis ta.

Apteekides tehakse puukentsefaliidi vastast vaktsiini aprilli ja mai vältel valitud apteekides üle Eesti. Vaktsineerida saab Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares kokku 17 apteegis. Kaasatud on kõik suuremad apteegiketid: Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek. Loe vaktsineerimise kohta rohkem siit.

Eestis on puukentsefaliidi vastu vaktsineeritus väga madal. Aastas vaktsineeritakse esimest korda 1,2 protsenti ja tehakse korduvvaktsiin 1,3 protsendile rahvastikust. Puukentsefaliidivastaseid süste tehakse esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas 9-12 kuud hiljem. Pärast seda tuleb esimene kordussüst teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastase intervalliga.

Teiste riikide kogemus kinnitab, et apteekides vaktsineerimine on aidanud olulisel määral tõsta elanikkonna vaktsineerituse taset. Praegu vaktsineeritakse apteekides juba 12 Euroopa riigis, osas neist teevad seda ka apteekrid. Eesti apteekides hakkavad vaktsiini tegema vastava väljaõppe läbinud tervishoiutöötajad.

Puukentsefaliit on viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused tüsistused nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Puukentsefaliit võib 0-1,4 protsendil juhtudest lõppeda surmaga.