Nakkushaigustest kujutab Eestile suurimat epideemiaohtu senitundmatu gripiviirus

Globaalne gripipandeemia on ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) arvates üks kümnest kõige suuremast ohust maailma elanike tervisele. On olemas väga ohtlikke nakkushaigusi, kuid Eestis võib muret tunda eelkõige gripipuhangu pärast. «See võib ühel hetkel epideemia või pandeemia mõõtmed võtta,» rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi haldusjuht Marek Seer Postimehele.

Tema sõnul sõltub haiglate valmisolek gripipuhanguks prognoosist. «Teame, et võib haigestuda 5–20 protsenti elanikkonnast. See on tõsine väljakutse,» sõnas ta. Eelmine gripihooaeg tõi tema hinnangul küll haiglatele lisatööd, kuid midagi ebatavalist see ei endast ei kujutanud.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko on päri, et gripp kujutab nakkushaigustest kõige suuremat ohtu. «Muudetud gripp või uus gripp on kõige ohtlikum. Uute haigustekitajate suhtes on inimesed vastuvõtlikud ja kõik võivad haigestuda - ka need, kes on muidu noored ja terved,» rääkis ta.

Nakkushaiguse teeb ohtlikuks vaktsiini ja ravi puudumine. 2009.-2010. aasta pandeemilise gripi hooaeg näitas Dontšenko sõnul, et grippi tasub karta. Haigustekitaja oli uus ja inimesed olid kõik vastuvõtlikud. WHO andmetel haigestus sel gripihooajal 5–20 protsenti kogu maailma elanikkonnast. «Pandeemia esimesed juhud tekkisid suvel ja suure leviku omas gripp juba sügisel. See levis suhteliselt kiiresti ka kontinentide vahel, mispärast gripipuhang pandeemiaks kuulutatigi,» sõnas epidemioloog.    

Loe pikemalt Postimehest.