Psühholoog: alkohol halba enesetunnet ei peleta, isegi kui ajutiselt nii paistab
Tervisekäitumise uuringud näitavad, et eestlane vaatab murega ikka pudeli põhja ning usub, et alkohol leevendab rasket elu. Kurnatud vaimsele tervisele mõjub alkohol aga hävitavalt, sest sealt saadav heaolutunne on pikas perspektiivis petlik.
Hinnanguliselt on umbes 30 protsenti eestlastest olukorras, kus neil hakkab tekkima risk alkoholi kuritarvitamiseks, kirjutab Postimees. Nendest viiel protsendil hakkab kujunema sõltuvus, aga ülejäänud on need, keda on võimalik päästa. Tervise Arengu Instuut pöörab probleemile tähelepanu kampaaniaga «Ära toida depressiooni alkoholiga».
Augustis TAI tellimusel läbi viidud küsitlus näitas, et viimase kuu jooksul on enam kui pooled eestimaalastest kogenud stressi, ülemäärast pinget või muret. 40 protsenti vastanutest on hiljuti tundnud üksildust, lootusetust või kurvameelsust. Tulemused peegeldasid inimeste jätkuvat arvamust, et alkoholist võib abi saada – veerand vastanutest nõustus, et alkohol aitab neil saada paremaks suhtlejaks, viiendik peab alkoholi heaks unerohuks ning 14 protsenti näeb alkoholis head vahendit negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks.
Alkoholi ja vaimse tervise murede koosmõju on suur probleem terves Euroopa Liidus, rääkis kliiniline psühholoog Mihhail Beljajev. «Tegelen otseste tagajärgedega ning mõnikord pöörduvad inimesed juba väga raskes seisundis,» sõnas ta. Tema sõnul on tarvis, et murest räägitaks natuke julgemalt, sest vaid suurema teadlikkusega saab tõeliste probleemide teket ennetada.
Alkoholisõltuvus tekib salakavalalt
Sellised kampaaniad ei viita, et alkoholi ei tohiks üldse tarvitada, põhiline on tunda ära kuritarvitamine ja sõltuvus. «Sõltuvus ei teki kohe, kui inimene hakkab alkoholi tarvitama. Esimesena tekib üksilduse tunne, see on kõige olulisem põhjus,» rääkis Beljajev. Alkoholini võib panna kätt sirutama masendus, mis on tingitud üksindusest, nii tööalastest kui isiklikest probleemidest. Inimene tarvitab vägijooki just selleks, et tulla toime emotsionaalse probleemi või väsimusega. Kui see käitumine on sage, võibki tekkida tasapisi kuritarvitamine - kasvab tolerantsus ning sellega koos ka alkoholikogused. Sealt edasi tuleb ka sõltuvus.
Sõltuvuse teke on seotud inimese ajusüsteemide, tasu ja motivatsiooniga. Iga kord, kui inimene tarvitab alkoholi, pakub see heaolutunnet. Elevust tekitab dopamiin, mõnu- ja meeldivustunnet pakuvad vabanevad endogeensed opioidid. Samas muudab see mõtlemise juhmimaks ja aeglasemaks tänu glutamaadi ja GABA närviühendusainete vabanemisele. Emotsioonide kontrollimise võime halveneb ja võimenduvad halvad tunded, kuna serotoniinisüsteem saab kahjustada. Seepärast öeldaksegi, et alkohol on depressant, kuna kasvatab stressi, masendust ja ärevust. Seda ka siis, kui sõltuvust pole veel tekkinud. Loomulikul viisil tuleb naudingutunde jaoks pingutada. Näiteks tekitavad häid tundeid millegi põneva õppimine, meeldiv seltskond või sporditreening. Alkohol aga võimaldab neid meeldivaid tundeid kogeda ilma igasuguse pingutuseta, mistõttu tekibki soov ikka ja jälle seda mugavalt tunnetada.
Kust alustada?
Oma alkoholi tarvitamise harjumusi saab näiteks hinnata alkoinfo.ee lehel. Samuti on seal emotsionaalse enesetunde küsimustik. Beljajev soovitab abi otsimiseks pöörduda perearstile või spetsiaalsesse alkoholitarvitamise häire ravikeskusesse, mis asuvad igal pool üle Eesti. Alkoholiravi on psühhiaatri kinnitusel võimalik saada ka ilma tervisekindlustuseta inimestel.
Kui inimene ei taha kuhugi pöörduda, siis võib Beljajevi sõnul alustada tasapisi oma harjumuste muutmisest. «Vahepeal piisab sellest, et jagada oma mõtteid mõne tuttavaga, kindlasti siis mitte samal ajal alkoholi tarvitades. Teinekord peab muutma oma elustiili - ehk võtab inimene endale liiga palju kohustusi,» rääkis ta. Kui inimene hindab ümber oma senised eesmärgid, on tihti ilmnenud, et ei peagi igal nädalalõpul pingeid alkoholiga leevendama.
Neile, kes ei teadvusta probleemi
Alkoholiprobleem on enamasti tingitud mitmest põhjusest. Tihti on vaja seda lahendada nii perekonna kui ka inimese enda elu tasandil. Võimalik, et on vaja tekitada võimalus teha tööd ja tunda, et inimene on elus kasulik. «Iga psühholoog, kes tegeleb sõltlastega, kasutab motiveeriva intervjueerimise tehnikat, mille põhiline eesmärk on leida just see õige stiimul, mis võib inimest aidata,» sõnas Beljajev.
Kolm olulist ravivaldkonda on ravimid koos psühhiaatriga ja keskkonna muutmine. «Ükskõik millise sõltuvuse, kas alkoholi, narkootikumide või näiteks arvuti kasutamise häire taga on tihti positiivsete emotsionaalsete sidemete puudumine,» rääkis Beljajev. Sel põhjusel toimub vahel alkoholi tarvitamine põlvkonnast põlvkonda: mingi käitumismuster kordub üha uuesti. See võib olla konfliktne või formaalne suhe lapse ja ema või isa, vendade-õdede vahel. «Inimene eemaldub ja leiab endale sõbra, milleks saab pudel või arvuti,» tõdes Beljajev. Üks variant on sellisel juhul kaasata perekonda ja teha pereteraapiat.
Kindlasti ei anna ükski sekkumismeetod kohe tulemusi, aga kui inimene jätkab abi saamist, siis hakkavad muutused vaikselt toimuma, sõnas psühholoog. Tema sõnul tuleb kindlasti arvestada, et kui inimene on alkoholi kuritarvitanud juba aastaid, võtab probleemiga toimetulemine kauem aega. Beljajev võrdleb alkoholisõltuvusest vabanemist jalgrattasõiduga. «Kohe see ei õnnestunud, aga proovid ikka sõita: kukud ja jälle tõused. Seda niikaua, kuni saad aru, miks sa üldse oled kukkunud,» rääkis psühholoog, kelle sõnul on teiste inimeste hea eeskuju samuti oluline motivaator.
Sõltuvuse ohumärgid:
- Tugev tung või pidev mõte alkoholi tarvitamisest;
- Võimetus oma käitumist kontrollida;
- Võõrutusnähud: alkohol hakkab elu segama ja inimene ei jõua näiteks tööle;
- Tolerantsus kasvab: hea tunde saavutamiseks on vaja aina rohkem alkoholi;
- Suur osa ajast kulub alkoholi hankimisele ja tarvitamisel: alkohol on saanud ainukeseks huviks;
- Asotsiaalsus ja inimestest eemaldumine;
- Tarvitamine isegi vaatamata sellele, et alkohol on tervist kahjustanud;
- Inimene ei kasuta oma probleemidega toime tulemiseks teisi vahendeid.
Lisa kommentaar