Gripi vastu tasuta vaktsineerimist takistab rahanappus
Foto: ShutterstockGripi vastu vaktsineerimises jääb Eesti Euroopa Liidus viimasele kohale – võrreldes keskmise 56 protsendiga on meie vanemaealisest elanikkonnast vaktsineeritud vaid viis protsenti. Vaktsineerimine ei ole eestlaste seas populaarne suuresti seetõttu, et kaitsepookimisel puudub riiklik toetus, kirjutab Postimees.
Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar, kes kuulub sotsiaalministeeriumi vaktsiinide küsimuses nõustavasse komisjoni, sõnab, et ettepanekud vaktsiin hüvitada on tehtud, kuid rahapuuduse ettekäändel on see tagasi lükatud. Pärast viimast rasket gripihooaega, kus hingamisteede viirus nõudis 94 inimese elu, on komisjoni soovitusel võetud nõuks tuleval aastal vaktsineerida üht kõige haavatavamat elanikkonna gruppi: hooldekodudes elavaid eakaid.
Kutsari sõnul saab edasi liikuda ainult paremuse poole ja see väike samm annab lootust, et teemat tähtsustatakse edaspidi rohkem. Praegu hüvitab gripivaktsiini oma töötajale nii mõnigi ettevõte ning neid firmasid tuleb Kutsari kinnitusel igal aastal juurde.
Seda, et Eesti riikliku vaktsineerimisprogrammi olemasolul järele jõuaks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusele vaktsineerida 75 protsenti üle 65-aastastest inimestest igal gripihooajal, pole Kutsari sõnul mõtet lähimate aastate jooksul loota. Nii usinalt vaktsineeritakse vaid vähestes Euroopa Liidu riikides: Suurbritannias, Prantsusmaal, Hollandis ja Saksamaal. Mõnes neist on gripivaktsiin lisatud immuniseerimiskavasse, mõnes on valitsus eraldanud vajamineva raha. «Saaks teha ka nii, et inimene ostab ise vaktsiini ja haigekassa kompenseerib kviitungi alusel rahasumma. Sellise variandi oleme Eestis välja pakkunud,» rääkis Kutsar.
Tema sõnul on haigekassa ja sotsiaalministeerium saanud soovitused nii laste, täiskasvanute kui ka vanemaealiste vaktsineerimise kohta. «Kõik sõltub poliitilisest tahtest,» nentis Kutsar. Ta peab märkimisväärseks sedagi, et haigekassa püüab leida vahendeid hooldekodude elanike jaoks. See protsess ei ole aga alanud iseenesest. «Eelmine gripihooaeg oli raske, palju oli haiglaravi vajavaid inimesi, sealhulgas oli suur osa intensiivravil. Raskeks kujunes gripp just vanemaealistel, kellest paljud olid hooldekodude patsiendid ja vaktsineerimata. Surmajuhte oli 94 – väga suur arv nii väikese riigi kohta,» nentis Kutsar.
Hooajaline vaktsineerimine on tähtis just seetõttu, et igal aastal valmistatakse uus gripivaktsiin. Gripiviirus erineb kõigist teistest viirustest, sest võib mõne kuuga muutuda. «Viirus käib intensiivselt läbi paljude inimeste organismi ja immuunsüsteem mõjutab ka ringlevat viirust. Kui hooaeg algab septembris, siis tõenäoliselt detsembris-jaanuaris hakkab viirus muutuma ja märtsi lõpuks on juba oluliselt muutunud,» selgitas Kutsar. Kuna järgmisel hooajal ringlevaid tüvesid pole võimalik ennustada, ei saa luua sajaprotsendilise tõhususega vaktsiini.
Vaktsiinis kasutatavad viirused valib WHO välja eelmisel hooajal enim ringelnud viiruste alusel. Valik tehakse alati veebruari lõpus ehk siis, kui gripihooaeg ei ole veel lõppenud. «Võite isegi näha, et see on natuke kohvipaksu pealt ennustamine, aga muud võimalust lihtsalt ei ole,» tõdes Kutsar.
Vaktsiinitootjad lähtuvalt täpselt WHO soovitustest ning toodavad kolme- ja neljavalentsed vaktsiinid. Kõik tootjad teevad ühesuguse koostisega vaktsiinid, kõik doosid ja tüved on samad. Märtsis algab tootmisprotsess, mis kestab neli kuni kuus kuud. Juuli ja august jäävad selle pakendamiseks ja riikidesse laiali saatmiseks. Hooajal hakkab ringlema kas täiesti uus või eelmise hooajaga väga sarnane gripiviiruse tüvi, rääkis Kutsar. Kui ringlevad viirustüved langevad kokku vaktsiini koostises kasutatud tüvedega, on vaktsiin tõhus ja kaitseb hästi. Kui kokkulangevus puudub, on vaktsiini toime vähene, küll aga kaitseb see raskete gripijuhtude eest.
Vaktsineerida võiksid need, kes suhtlevad paljude inimestega, sest nii levivad viirused kergesti. «Kui korralikku ventilatsiooni ei ole, siis on suur tõenäosus, et üks grippi haigestunu nakatab päeva jooksul mitut või mitutkümmet inimest,» ütles Kutsar. Vähe vaktsineeritakse Eestis ka lapsi, kes on sageli gripiviiruste levitajad ja võivad väljakujunemata immuunsüsteemi tõttu raskesti haigestuda. Lapsi võib vaktsineerida alates kuuendast elukuust ning alla üheksa-aastased varem gripi vastu vaktsineerimata lapsed vajavad esimesel korral kahte vaktsiinidoosi vähemalt neljanädalase intervalliga. Samuti on Kutsari sõnul vaja täiendavat kaitset gripi eest pärast 50. eluaastat.
Pisut suuremast huvist gripivaktsiini vastu annab märku see, et tänavu kadus vaktsiin hulgiladudest kiiremini kui varem. Kutsari sõnul ei jagu vaktsiini seetõttu, et maaletoojad ei pruugi teada Eestile vajalikku kogust. Kuigi perearstid on viidanud, et riik peaks vaktsiinikoguseid ette planeerima, pole see Kutsari hinnangul võimalik enne, kui gripi vastu vaktsineerimine on riiklikult korraldatud. Vaktsiinide jaotamine peaks olema suunatud perearstidele, aga sageli jäävad nad sellest hoopis ilma.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise nõunik Kärt Sõber ütles, et vaktsineerimise kulutõhusust on hinnatud riskirühmades, kel on suurim tõenäosus grippi haigestuda. «Riskirühmade seas on esmatähtsad üle 65-aastased hooldekodude elanikud ning nende tasuta vaktsineerimise ettepaneku on komisjon ka teinud,» rääkis ta. Haigekassa hinnangul on hooldekodude eakate vaktsineerimiskulud aastas umbes 100 000 eurot. Teiste vanemaealiste puhul soovitas komisjon alustada teadlikkuse tõstmisest ning praegu seda sihtrühma immuniseerimiskavasse mitte lisada. «Küll aga palus minister Riina Sikkut septembris haigekassale saadetud pöördumises analüüsida ka neile gripivastase vaktsineerimise tagamist ning sellisel juhul räägime miljonitesse eurodesse ulatuvast iga-aastasest kulust. Kogu elanikkonna vaktsineerimine ei ole kulutõhus,» sõnas Sõber.
Praegu tegeleb vaktsiinide hankimisega sotsiaalministeerium, uuest aastast teeb seda haigekassa. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul nõuab kogu elanikkonna vaktsineerimine täiendavat analüüsi, sest vaktsineerimisvalmidus on väga väike.
Ilmselt tekib haigekassal 1. jaanuaril õigus pakkuda vaktsineerimise teenust hooldekodudes. «Lahendused, kuidas eakatele vaktsiine hangime, on juba töös. Praegu lõplikke lubadusi anda ei saa, kuid töötame selle nimel, et hooldekodus elavad inimesed saaksid vaktsineerimisvõimaluse esimesel võimalusel,» lisas Friedemann.
Lisa kommentaar