Grillipeo toidud ehmatavad rohke soolasisaldusega

Grillipeo toidud ehmatavad rohke soolasisaldusega

Kuna eestlane on grillirahvas, kasvab suvel hüppeliselt grill-liha ja -vorstide tarbimine, kirjutab Postimees Tervis. Üldjuhul on need väga rasvased ja soolased ning kui süüa korraga suurem kui peopesasuurune tükk liha, saab seedesüsteem paraja koormuse osaliseks.    

Ühest toidukorrast saadav soolakogus kasvab aga mäekõrguseks siis, kui tüüpilisel grillipeol ampsata vorsti kõrvale veel soolaseid näkse, salateid ja muid valmistoite. «Valmistoodetes kasutatakse enamasti tavalist lauasoola, mis on ära töödeldud ja pleegitatud ning selles pole enam kasulikke mineraale, alles on vaid naatriumkloriid. Sool ise ei olegi tegelikult kurja juur, vaid see, mis me soolaga teinud oleme, muudab selle vähem tervislikuks. Kui lisaksime toidule piisavalt töötlemata soola, siis ei himustaks me nii palju kartulikrõpse, soolapähkleid jm ebatervislikku, sest keha on vajaliku soolakoguse kätte saanud,» selgitas tervise- ja elustiilinõustaja Kerttu Siim-Wilcox.

Soola on vaja selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada organismis happetasakaalu ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda, selgitas Ida-Tallinna keskhaigla kardioloog Anu Hedman. Tavalisest keedusoolast saadavat naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid tavaliselt saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata.

«Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. Me tarbime soola üldiselt kaks korda rohkem, kui on kehale füsioloogiliselt vajalik,» nentis dr Hedman. Sealjuures on kuni neli viiendikku tarbitavast soolast peidetud tavapäraste toiduainete sisse: leib, juust, lihatooted, pooltooted, valmistoidud jm.

Kardioloogi sõnul harjub inimene kiiresti liigse soolatarvitamisega ning selle ohus on ka lapsed. Esialgu on laps harjunud sööma magedat toitu ja see maitsebki talle sellisena, ent soolase toidu söömine tekitab kiiresti harjumuse eelistada soolast. Sool võib lastelgi põhjustada vererõhu tõusu, lisaks on leitud otsene seos soola ja südamehaiguste vahel. «Kõik uurimused vähem soolase toiduga on näidanud positiivset toimet südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel, mistõttu on paljudes riikides juba aastakümneid tagasi riiklikul tasemel vähendatud soolatarbimise norme,» rääkis Anu Hedman.    

Vali kvaliteetne sool

Siim-Wilcox tõi välja, et varem, kui külmkappe veel polnud, säilitati toite soola abil ning kasutati seda mitu korda rohkem, ometi polnud toona niivõrd palju tänapäeval levinud terviseprobleeme, nagu südamehaigused ja kõrge vererõhk. Räägitakse küll soola kahjulikust toimest, ent jälgida tuleb pigem suhkru, sünteetiliste värvainete ja maitsetugevdajate tarbimist ning mitte liialdada ühegi toiduainega. «Oluline on pöörata tähelepanu soola kvaliteedile. Probleem ongi selles, et lauasool, mida inimesed valmistoodetest saavad, pole tervislik. Seda on palju töödeldud ja see pole enam sool, mis on saadaval looduslikul kujul,» sõnas ta.

Eestimaalastele on ehk enim tuntud ja kättesaadav Himaalaja sool, mis sisaldab palju kehale tarvilikke mineraalaineid. Söögitegemiseks soovitab Siim-Wilcox kasutada kas Himaalaja või puhast töötlemata meresoola. «Kui sool on valget värvi, siis see näitab, et seda on töödeldud. Looduslikult on sool halli värvi, seega kui see on hallikas ja sees on musti tükke, siis pole soola töödeldud,» selgitas ta. Ka Himaalaja soola roosa värvus näitab, et selles on säilinud vajalikud mineraalained. Seega on kaljusoolas lauasoolaga võrreldes vähemalt midagi sellist, millest inimorganism ka kasu saab.

Soovitused grillipeoks

Kel on suvel plaanis rohkelt grillipidusid pidada, sel soovitab Siim-Wilcox osta pigem puhast liha ning valmistada sellele ise meelepärane marinaad. Rohke soola- ja säilitusainesisalduse poolest paistavad tema sõnul silma eriti grillvorst ja sink, mida võiks taldrikule tõsta pigem harva. «Soovitan tarbida liha, sest seal on sool omal kohal, aga koguse suhtes peaks vaatama, et korraga ei tarbitaks rohkem kui oma peopesa suurune tükk: selle suudame korralikult ära seedida, aga enamasti kogusega kahjuks nii ei lähe,» nentis ta.

Liha kõrvale võiks valida näkse, mis ei sisalda niivõrd palju soola. Tervislikuma ja kõhule kergema pidulaua saab siis, kui viskad grillile või ajad varda otsa meelepäraseid köögivilju: šampinjone, suvikõrvitsat, eri värvi paprikaid, punast sibulat, maisi, brokolit jm. «Need võib oliiviõliga ära pintseldada ja maitsestada soola-pipraga, hästi sobivad ka näiteks tüümian ja pune, keerulist pole selles midagi,» pakkus Siim-Wilcox välja. Keedetult võib grillil soojendada näiteks värsket kartulit, porgandit ja ka maisi. Väikese puust vardaga saab köögiviljad otse taldrikule tõsta ning metallist vardalt köögiviljad taldrikule tõmmata – nii pole muud salatimaterjali vajagi.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.