Aprillis hakatakse koguma Eestimaalaste geeniproove
Praegu saab täita geeniandmete kogumise projektiga liitumise nõusolekuvormi ning 2. aprillist algab geeniproovide andmine suuremates haiglates ja SYNLABi laborites üle Eesti.
Geenivaramu kommunikatsioonijuhi Annely Alliku sõnul oli reede hommikuks oli nõusolekuvormi täitnud juba 14 200 inimest. Suure huvi tõttu oli esimestel päevadel probleeme ka vormi täitmisega, kuna veebileht oli ülekoormatud.
Nõusolekuvormile allkirja andmisega pole aga põhjust kiirustada. Allkirja võib anda ka nädala pärast, kui esimene huvi on vaibunud. "Inimesed ei pea kartma ei jäävad projektist välja, isegi kui tuleb 10 inimest rohkem kui 100 000, võtame nad vastu," lausus Allik.
Geeniproove võetakse selle aasta lõpuni. Geenivaramusse jõudmisel töödeldakse vereproove, et neist eraldada vereplasma ja vererakud. Vereplasma hoiustatakse -80°C temperatuuril, et seda oleks võimalik tulevikus kasutada teadusuuringutes. Vererakkudest eraldatakse neis leiduv DNA, millest osa kasutatakse geenikaardi valmistamiseks ning ülejäänu hoiustatakse tuleviku tarbeks.
Veebruarini koostatakse geenikaarte. «Järgmine suur plaan on personaalsed terviseraportid,» rääkis Allik. Sealt leiab näiteks inimeste riskid erinevate haiguste suhtes. Nende koostamine võtab aga aega.
Geeni- ja terviseandmeid säilitatakse geenivaramus kodeerituna ehk isikustamata kujul. Teadusuuringutes kasutatakse geenidoonorite anonüümseid andmeid. Geenivaramul on andmete tagasikodeerimise võimalus inimgeeniuuringute seaduses ette nähtud juhtudel. See on vajalik muuhulgas selleks, et geenidoonor saaks tutvuda tema kohta geenivaramus hoitavate andmetega, kui ta seda kirjalikult taotleb.
Lisa kommentaar