Gripi tüsistuste tõttu on surnud 51 inimest
Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud.
Lahkunutest 48 olid vanemad kui 65 eluaastat, kirjutab terviseamet. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet. 16 inimest toodi haiglatesse hooldekodudest, neist 8 surid.
Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6619 inimest, kellest 38,5 protsenti olid lapsed.
Nii ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse kui grippi haigestunute arv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena, haigestumise intensiivsust võib endiselt hinnata keskmiseks ja gripi levikut laialdaseks.
Haigestunute seas on endiselt enim kuni 15 aastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud enamikes vanuserühmades, välja arvatud vanemaealiste inimeste (65+) vanusrühmas, kus haigestumine kasvas 50 protsenti.
Peamiseks haigestumiste põhjustajaks on jätkuvalt gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas jäi 72 protsendi juurde. Grippi haigestumisi põhjustavad ringluses olevad kolm gripiviirust, millest kaks on A ja üks B-gripiviirus, mis on hooajale iseloomulikult kujunenud domineerivaks gripiviiruseks. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid haigestumised valdavalt seotud RS-viirusega.
Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Läänemaal, Järvamaal, Viljandimaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Narvas.
Hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1019 inimest, neist 181 lisandus viimase kolme nädala jooksul. 71 protsenti hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.
Intensiivravi on vajanud 139 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis.
Lisa kommentaar