Mis haigused ohustavad reisile minnes?
LeetridAllikas: CDCP/Wikipedia
Kui on plaanis minna reisile, tasuks pöörduda oma perearsti poole või reisikabinetti vähemalt neli nädalat enne reisile minekut tervisekontrolliks ja vaktsineerimiseks.
Terviseameti sõnul tasub arstilt küsida ka teiste ennetusmeetete, hügieenireeglite järgmise ja ravimite tarvitamise otstarbekuse kohta.
KOLLAPALAVIK
Kollapalaviku leviku ja haigestumise ohuga riikide või piirkondade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritu kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne reisi alustamist. Uuendatud info riskipiirkondade kohta Brasiilias leiab: WHO veebilehelt ja ECDC veebilehel.
Kollapalaviku leviku ja haigestumise ohuga riikide või piirkondade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritu kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne reisi alustamist. Uuendatud info riskipiirkondade kohta Brasiilias leiab: WHO veebilehelt ja ECDC veebilehel.
EBOLA VIIRUSHAIGUS
Info Ebola viirushaigusest ja riskipiirkondadest WHO kodulehel ning ECDC kodulehel ja soovitusi riskipiirkonda reisijatele.
Info Ebola viirushaigusest ja riskipiirkondadest WHO kodulehel ning ECDC kodulehel ja soovitusi riskipiirkonda reisijatele.
ZIKA-VIIRUSNAKKUS
Zika-viirusnakkus on endeemiliselt levinud Aafrikas, Kagu-Aasias ja Okeaanias. Alates aprillist 2015 on täheldatud Zika-viirusnakkuse epideemilist levikut Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Riigid, kus esineb viirusnakkuse kohalik levik leiab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kodulehelt.
18. novembril 2016 tunnistas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) Zika-viirusnakkuse levikuga seotud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra lõppenuks.
POLIOMÜELIIT
WHO andmetel on käesoleval ajal kaks poliomüeliidi endeemilist riiki Afganistan ja Pakistan, kus esineb pidev metsiku polioviiruse (WPV) ringlus elanikkonna hulgas. Samas kuuluvad poliomüeliidi riskipiirkondadesse ka need riigid, kus polioviirus ajutiselt ringleb ja/või esinevad tingimused poliomüeliidi epideemiliseks levikuks (registreeritakse üksikuid haigusjuhte, metsik või vaktsiini-polioviirus ringleb väliskeskkonnas, vastuvõtlike inimeste olemasolu jm). Seoses sellega, et vaktsiini-polioviirus (VDPV) omab potentsiaali põhjustada lõtvu halvatusi vaktsineerimata või puudulikult vaktsineeritud isikutel, otsustas WHO IHR Erakorraline Komitee 2015. a novembris laiendada WPV leviku tõkestamiseks suunatud meetmeid ka VDPV leviku tõkestamiseks.
WHO andmetel on käesoleval ajal kaks poliomüeliidi endeemilist riiki Afganistan ja Pakistan, kus esineb pidev metsiku polioviiruse (WPV) ringlus elanikkonna hulgas. Samas kuuluvad poliomüeliidi riskipiirkondadesse ka need riigid, kus polioviirus ajutiselt ringleb ja/või esinevad tingimused poliomüeliidi epideemiliseks levikuks (registreeritakse üksikuid haigusjuhte, metsik või vaktsiini-polioviirus ringleb väliskeskkonnas, vastuvõtlike inimeste olemasolu jm). Seoses sellega, et vaktsiini-polioviirus (VDPV) omab potentsiaali põhjustada lõtvu halvatusi vaktsineerimata või puudulikult vaktsineeritud isikutel, otsustas WHO IHR Erakorraline Komitee 2015. a novembris laiendada WPV leviku tõkestamiseks suunatud meetmeid ka VDPV leviku tõkestamiseks.
DIFTEERIA, TEETANUS
Iga reisija peab olema viimase 10 aasta jooksul vaktsineeritud difteeria ja teetanuse vastu.
Iga reisija peab olema viimase 10 aasta jooksul vaktsineeritud difteeria ja teetanuse vastu.
Nakatumise ennetamiseks peab reisija olema vaktsineeritud leetrite vastu kahe doosiga. Isikutele, kes ei ole vaktsineeritud ega haigust põdenud või kellel puuduvad andmed varasema vaktsineerimise kohta, on soovitatav vaktsineerida MMR vaktsiini 2 doosiga vähemalt 4 nädalase intervalliga. Isikutel, kes on vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskavale (lapsepõlves) leetrite vastu ühe doosiga on soovitatav saada ka teine doos. Leetrite täieliku (2 doosiga) vaktsineerimisjärgse immuunsuse kestvus on 26-33 aastat.
KOOLERA
Kooleravastane vaktsineerimine on soovitatav ainult massiliste epideemiate või loodussõnnetuste korral. Tänapäeval ei nõua ükski riik kohustuslikku kooleravastast vaktsineerimist. Reisijatel on soovitatav vältida koolera nakatumist hügieenimeetmete abil. Riskipiirkonnas viibimisel on kindlasti vaja tarvitada ainult ohutut joogivett ja toiduaineid ning täita isikliku hügieeni meetmeid (sh pesta käsi).
Kooleravastane vaktsineerimine on soovitatav ainult massiliste epideemiate või loodussõnnetuste korral. Tänapäeval ei nõua ükski riik kohustuslikku kooleravastast vaktsineerimist. Reisijatel on soovitatav vältida koolera nakatumist hügieenimeetmete abil. Riskipiirkonnas viibimisel on kindlasti vaja tarvitada ainult ohutut joogivett ja toiduaineid ning täita isikliku hügieeni meetmeid (sh pesta käsi).
MALAARIA
Paljudesse Aasia ja Aafrika riikidesse sõitmisel tuleb tõsiselt suhtuda malaaria profülaktikasse. Seda kinnitavad ka Eesti tervisekaitseteenistuse andmed, sest igal aastal esineb meil Aasia ja Aafrika riikidest sissetoodud malaariajuhte.
Paljudesse Aasia ja Aafrika riikidesse sõitmisel tuleb tõsiselt suhtuda malaaria profülaktikasse. Seda kinnitavad ka Eesti tervisekaitseteenistuse andmed, sest igal aastal esineb meil Aasia ja Aafrika riikidest sissetoodud malaariajuhte.
Vaata rohkemat infot terviseameti kodulehelt.
Lisa kommentaar