HPV vastu vaktsineerimisest saab kasu ka pärast suguelu algust

HPV vastu vaktsineerimisest saab kasu ka pärast suguelu algust

Kuna inimese papiloomviirus (HPV) levib peamiselt seksuaalsel teel, on kõige parem vaktsineerida enne seksuaalelu algust, kuid uuringud kinnitavad, et ka juba seksuaalelu alustanud saavad vaktsiinist kasu.

HPV-l on teadaolevalt üle 100 erineva tüve, kirjutab amor.ee.  Viiruse tüved on koespetsiifilised, see tähendab, et nad on võimelised nakatama mingit kindlat piirkonda kehas. HPV levib lähedase füüsilise kontakti käigus nahalt nahale, sh vaginaalse, anaalse ja oraalse seksuaalvahekorra ajal.

Maailmas hinnatakse HPV levimuseks naiste seas 10 protsenti, aga see on piirkonniti väga erinev. Käeoleval hetkel on HPV kindlakstegemine võimalik emakakaelast või tupest võetud proovist, vereanalüüsiga HPV olemasolu kehas kindlaks teha ei saa.

Riskitegurid HPV-ga nakatumiseks

HPV levik suguelundite piirkonnas on seotud seksuaalse aktiivsusega. Risk HPV-ga nakatumiseks tõuseb koos seksuaalpartnerite arvu suurenemisega. Samas võib inimesel olla vaid üks püsipartner, kes on viiruse kandja ning siiski leiab aset viiruse ülekanne partnerile. On ka leitud, et püsisuhtes olevad partnerid kannavad sageli viiruse samu tüvesid. Viiruse ülekanne võib toimuda juba pelgal suguelundite kokkupuutel või  siis kokkupuutel suu, päraku, sõrmede või seksmänguasjadega.  Kondoom ei kaitse küll sajaprotsendiliselt HPV-ga nakatumise eest, kuid vähendab siiski oluliselt ülekande riski.

HPV enim tuntud seos on emakakaelavähi ja vähieelsete seisunditega. Lisaks emakakaelavähile põhjustab HPV ka häbeme-, tupe-, suu-, neelu-, peenise- ja pärasoolevähki. HPV-ga seotud vähiliikidest on seega ohustatud nii mehed kui ka naised ja nende suurem levik on seotud erinevate seksuaalpraktikatega. Seetõttu võiksid HPV-vastast vaktsineerimist kaaluda ka mehed, sh meestega seksivad mehed.

HPV-vaktsiin

HPV-vaktsiin on ainus, mis suudab ennetada HPV-ga nakatumist. Vaktsiin ei ravi välja olemasolevaid viirustüvesid. Vaktsiin on soovitatav nii naistele kui ka meestele, sest mõlemast soost inimesed levitavad viirust ja võivad haigestuda sellest tingitud vähiliikidesse, ehkki emakakaelavähk on teistest mainitud vähiliikidest sagedamini esinev.

Tavapärase skeemi kohaselt tuleks poole aasta jooksul kindlate intervallidega manustada 3 vaktsiinidoosi. 9-14-aastastele piisab pikaajalise kaitse saavutamiseks kahest doosist. Ametliku vaktsiiniskeemi läbimise järgselt tekkiv kaitse kestab vähemalt 20 aastat. Viimasel ajal on uuringutes leitud, et ka ainult ühe või kahe doosi manustamine võib tagada mitmeks aastaks HPV-vastase kaitse, ehkki see ei ole veel ametlik soovitus. See on hea uudis neile, kes mingil põhjusel ei saa teha kõiki kolme doosi. Sõltuvalt vaktsiinitüübist ja kliinikust on ühe vaktsiinidoosi hinnaks 105 -140 eurot.

Vaktsiini kõrvaltoimed

HPV-vaktsiin on lisatud vaktsineerimisprogammi paljudes riikides, nende seas USA, Kandada, Austraalia, valdava osa EL riikidest. Näiteks Austraalias lisati see vaktsineerimiskavasse 2007. aastal ning juba kolm aastat pärast vaktsineerimise alustamist tehtud analüüsid näitasid olulist langustendentsi rakuliste muutuste (düsplaasia) esinemise osas emakakaelas.

Paraku on siiski palju neid, keda selline positiivne info ei veena. Ka Eestis on näitena toodud välja Jaapani, kus 2013. aastal lõpetas tervishoiuministeerium aktiivse vaktsineerimise soovitamise (sageli viidatakse sellele kui HPV-vaktsineerimise keelustamisele). See otsus põhines meedias levinud kinnitamata lugudel, kus raporteeriti vaktsiini kõrvaltoimeid. Kõige sagedasemaks raporteeritud probleemiks oli krooniline valu. Selle tulemusena langes 12-aastaste vaktsineerimise tase 70 protsendilt 1 protsendile.

Ministeeriumi selline otsus on leidnud erialaspetsialistidelt palju negatiivset tagasisidet, kuna see ei põhinenud teaduslikel uuringutel ega kinnitatud faktidel. Ka maailma terviseorganisatsioon on rõhutanud, et „otsused, mis põhinevad tõendamata faktidel ning viivad ohutute vaktsiinide mittekasutamiseni, võivad viia tegeliku kahjuni“. Jaapani naistearstide selts on samuti selgelt väljendanud, et vaktsineerimise aktiivne soovitamine peab jätkuma.

Emotsionaalsed lood

Emotsionaalselt laetud lood HPV-vaktsiini järgselt tekkinud rasketest kõrvaltoimetest on meedias ringlemas olnud juba aastaid, kuid need väited pärinevad üksikjuhtumitest, kus mingi haigus on küll tekkinud ajaliselt pärast HPV-vaktsineerimist, kuid põhjus-tagajärg-seos on jäänud tõendamata.

Samamoodi võiks lihtsustatult väita, et HPV-vaktsiin põhjustab hilisemas elus hallipäisust, kuna HPV-vaktsiin tehakse tavaliselt nooremas eas, halliks aga lähevad juuksed mingil hetkel suuremal osal meist. Säärased lood on oma traagilisuses paljudele kuivast teadusartiklist põnevam lugemine, mis kulutulena “jagamiste” ja “meeldimiste” kaudu levivad, kuid alati tasub suhtuda allikasse kriitiliselt.

Pahatihti on tegu väljamõeldud lugudega, üksikjuhtudega või hoopistükkis religioossete organisatsioonide või alternatiivravipreparaate müüvate ettevõtete rahastatud nö reklaam. Tõsiste kõrvaltoimete esinemist seoses HPV-vaktsiiniga on uuritud mahukates teadusuuringutes ning tänaseni pole tõendeid nendele väidetele leitud. Tõestatud kergekujulised ning mööduvad kõrvaltoimed on nt süstekoha punetus ja valu.

Nii maailma terviseorganisatsioon kui ka rahvusvaheline naistearstide organisatsioon (FIGO) on selgelt kinnitanud HPV-vaktsiini ohutust. Mõistagi on vaktsineerimine igaühe isiklik otsus, kuid kaalukausile tuleb asetada HPV-vaktsiinist väidetavalt tekkivad kõrvaltoimed (mida uuringud pole kinnitanud) ning HPV-nakkusega kaasnevad aastate jooksul igakülgset teaduslikku tõendamist leidnud emakakaela ja muude paikmete vähk ning vähieelsed seisundid ning nendest tingitud ja antud haiguste raviga kaasnev kahju pikaajalisele tervisele ja heaolule.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada