Toxoplasma gondii nakkus inimesel

Toxoplasma gondii nakkus inimesel

Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna õppejõud Marika Masso kirjutab ajakirjas Apteeker et kuigi toksoplasma suhtes seropositiivseid on Eestis umbes pool elanikkonnast, esineb sümptomitega toksoplasmoosi harva. Toxoplasma gondii on oluline kui oportunistlik haigustekitaja – nõrgenenud immuunsüsteemiga inimese nakatumisel võib kujuneda elu ohustav haigus. ning Toxoplasma gondii on tähtis ka kui Eesti olulisim kongenitaalse parasiitinfektsiooni põhjustaja. Seetõttu võiks teada, mis haigus on toksoplasmoos ning kuidas seda vältida.

Toksoplasmoosi nakatunud inimeses toimub parasiidi mittesuguline paljunemine ning vere ja/või lümfiga laialikandumine üle kogu organismi. Haiguse ägedas staadiumis paljuneb Toxoplasma gondii kiiresti ning organitesse ja kudedesse moodustuvad parasiitide kogumikud. Sagedamini leidub neid kopsus, peaajus, südames ja emakas, kus nad põhjustavad põletikku. Immuunkompetentsetel isikutel kulgeb see haiguse faas enamasti sümptomiteta.

Toksoplasmoosi arenedes parasiidi paljunemine aeglustub, hiljem lakkab – moodustuvad nn koetsüstid (diameetriga 7-–70 µm). Koetsüstid sisaldavad kümneid tuhandeid inaktiivses olekus parasiite ning säilivad kudedes aastaid. Aja jooksul ladestuvad koetsüsti kestadesse kaltsiumisoolad, mis põhjustavad kaltsifikaatide teket. Immuunsüsteemi nõrgenedes (nt pärast rasket haigust, immuunpuudulikkuse kujunemisel jne) võivad parasiidid taasaktiveeruda ning hakata uuesti paljunema – koetsüstid lõhkevad, parasiidid vabanevad ja nakatavad uusi rakke ehk latentne infektsioon aktiveerub. Toksoplasmoosil võib esineda 6–7 retsidiivi. Eeltoodud mehhanismid on ka kroonilise haiguskulu põhjuseks.

Nõrgenenud immuunsüsteemiga või immuunpuudulikkusega isikutel, näiteks AIDS-i-haigetel, kujuneb raskesti diagnoositav ja raskesti ravitav oportunistlik toksoplasmoos, peamiselt toksoplasma-entsefaliit. Mõlemas silmas võib areneda korioretiniit, tihti kahjustub ka nägemisnärv; sagedased on pneumoniit ja müokardiit. Võivad kahjustuda ka seedeelundkond (diarröa, hepatiit), neerud ja põrn. Haigus kulgeb sageli ägedalt ja tüsistustega, lõppedes surmaga. Kongenitaalset toksoplasmoosi esineb Euroopas sagedusega 1-–3:10 000 elussünni kohta. Enamikul vastsündinutest on haigus algul asümptomaatiline – alles hilisema elu jooksul võib areneda üldine vaimse arengu mahajäämus ning tundeelundite ja/või närvisüsteemi kahjustus, näiteks epilepsia. Kahjustused on laia spektriga, ainult üksikjuhtudel esineb vastsündinul klassikaline triaad: korioretiniit, hüdrotsefaalia ja kaltsifikatsioonid ajukoes. Loote nakatumine saab toimuda juhul, kui naine haigestub ägedasse toksoplasmoosi raseduse ajal esimest korda. Seropositiivsel emal kaitsevad toksoplasma vastased antikehad loodet nakatumise eest. Harva esineb juhtumeid, kus samal emal kahe järjestikuse raseduse ajal mõlemad looted nakatuvad. See võib juhtuda, kui reinfektsioon toimub geneetiliselt erineva T. gondii tüvega.

Reegel on, et mida varasemal raseduse perioodil nakatumine toimub, seda väiksem on tõenäosus, et T. gondii kandub edasi lootele, kuid kui see juhtub, siis seda suurem on loote võimalik kahjustus. Lapse üsasisene haigestumine võib viia iseenesliku abordi, väärarengute või surnult sünnini.

Nakkusallikad ja vältimine

Toksoplasmoosi nakatumise peamiseks allikaks on nakatunud loomade liha ja sellega saastunud toiduained.

Nakatumise vältimiseks:

* kuumuta liha vähemalt 67 °C juures vähemalt 10 min;

* termiliselt töödeldud liha ei tohi jääda keskelt roosaks;

* soola liha >2% keedusoola lahuses vähemalt 1 ööpäev;

* külmuta liha alla −20 °C juures vähemalt 48 tundi;

* arvesta sellega, et suitsutatud, grillitud või ka kuivatatud liha võib olla nakkusallikaks;

* väldi lihasaaduste käitlemise ajal kontakti limaskestadega;

* pese hoolikalt käsi pärast toore liha käitlemist;

* pese hoolikalt ja kinnastatud kätega toore liha käitlemisel saastunud pindu;

* püüa vältida köögis ristsaastumist ehk paranda köögis toiduainete käitlemishügieeni;

* ära joo pastöriseerimata (kitse)piima;

* ära söö tooreid mereande (austreid, mere- ja jõekarpe).


Ootsüstidesse võib nakatuda saastunud pinnase, vee ja toiduainete kaudu.

Vältimaks ootsüstide levikut:

* hoia kasse siseruumides;

* toida kasse tööstuslikult toodetud kassitoiduga;

* desinfitseeri kassiliiva kaste keeva veega enne nende uuesti täitmist;

* väldi kontakti kassi fekaalidega saastunud esemete ja materjalidega (kassiliiv, pinnas, muld aias või lillepotis) või kanna sellel ajal kindaid;

* ära joo töötlemata vett, mis võib olla saastunud ootsüstidega;

* pese puu- ja juurköögivilju (sh lehtsalatit jms) hoolikalt enne tarvitamist;

* püüa vältida köögis ristsaastumist ehk parandada köögis toiduainete käitlemishügieeni.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Tõnis Tapupere
01.05.17 18:03
Kui on kehal nahaalised paksendid, ütleme, et diadnoosimata TP gondii kapslid, siis kas neid keegi saab diagnoosida ja on need ka eemaldatavad.
-60
   
+58

Lisa kommentaar

Saada