Testi eesnäärmevähi riski!
Eesnäärmevähile mõeldes tuleb tõdeda, et tegemist on enim avastatud pahaloomulise kasvajaga Eesti meestel. Igal aastal leitakse Eestis umbes tuhat uut haigusjuhtu. Eesnäärmehaiguste osas on olemas erinevaid portaale, mille vahendusel saab täita kusemishäirete küsimustikke, saades ka hinnangu, kas on tarvidust arsti poole pöörduda või mitte.
Mõeldes tänapäevase meditsiini peale, siis nutikaid e-lahendusi otsitakse üha enam, et aidata diagnoosida ja oskuslikult käsitleda erinevaid haigusi ja luua lahendusi nii arstide kui patsientide peale mõeldes.
Pole enam ulme, et näiteks veresuhkrut saab mõõta kasutades nutitelefoni tarbeks arendatud spetsiaalset lisaseadet, samuti on oma kindla koha leidnud e-lahendustepõhised nõustamisvõtted ja konsultatsioonid.
Nii on ka eesnäärmehaiguste osas olemas näiteks erinevaid portaale, mille vahendusel saab täita kusemishäirete küsimustikke, näiteks http://www.kliinikum.ee/meestekliinik/ipss/, saades ka hinnangu, kas on tarvidust arsti poole pöörduda või mitte. Eesnäärmevähile (ENV) mõeldes tuleb tõdeda, et tegemist on enim avastatud pahaloomulise kasvajaga Eesti meestel. Igal aastal leitakse Eestis umbes tuhat uut haigusjuhtu. Samas vähist põhjustatud surmadest moodustab eesnäärmevähk ca 5%.
Kui vaadata ENV eri raviviise, siis enim on kasutusel radikaalne eesnäärme eemaldus. Teisele kohale jääb välis- või sisekiiritusravi. Kuna tegu on aeglaselt areneva haigusega, siis täna lähtutakse konsensusdokumendist, et piirdunud väikesekoldelise ja väheagressiivse vähi puhul on aktiivne jälgimine üks võimalikest käsitlusvõtetest. Agressiivne ravi eesnäärmevähi puhul, mõeldes inimese edasisele elukvaliteedile ja arvestades nii mehe vanust haiguse avastamisel kui teisi tervisetegureid ei ole alati parim otsus. Sellise ravitaktika valik tuleb muidugi arsti ja patsiendi vahel põhjalikult läbi rääkida ja edasine jälgimisviis täpselt kokku leppida.
ENV le mõeldes tõusetuvad kindlasti ka arutelud PSA (eesnäärme spetsiifiline antigeen) testi ümber: on see asjakohane või aja ära elanud. Kas sellega diagnoositakse haigust üle või mitte. Igal juhul ka siin kehtib jätkuvalt seisukoht, et tänu PSA testile on võimalik õigeaegselt avastada ENV. Euroopa Eesnäärmevähi Randomiseeritud Sõeluuringu tulemusel leiti, et PSA määramine aitab vähendada 50-69 aastastel meestel suremust eesnäärmevähki ja metastaseerunud eesnäärmevähki haigestumust.
PSA väärtuse määramine ei tohiks olla tegevus iseenesest ilma kaasneva aktiivse nõustamiseta, kas perearsti, uroloogi või meestearsti poolt. Soovitus, mis samuti jätkuvalt kehtib, on see, et alates 40ndast eluaastast võiks teha esimese PSA testi, et saada baasväärtus edaspidiseks jälgimiseks. PSA puhul vajab alati kordamist see, et esmakordne kõrge väärtus ei tähenda alati automaatselt vähidiagnoosi. PSA väärtust võivad tõsta ka eesnäärme põletikud ja muud tegurid (näit. vahetu seemnepurse, pikem jalgrattasõit). On hea enne testi 1-2 päeva seemnepurskega vahet pidada ja ka otse mitte rattamaratonilt eesnäärme tervist kontrollima minna, et saadud vereanalüüsitulemus peegeldaks eesnäärme olukorda objektiivselt.
ENV käsitluse juures puutuvad kõik arstid kokku küsimustega, millest üks on see, kui suur on risk haigestuda vähki? Selle juures peab arvestama, et üks mees kaheksast võib sellesse vähki elu jooksul haigestuda. Alati tõstatub ka küsimus selle üle kui agressiivse vähiga on tegemist ja kas see vajab kohest ravi? Kolmas küsimus on see, mida kõrgenenud PSA väärtuse korral teha, kas teostada eenäärme biopsia või korrata analüüsi mõne aja päras? Kõik need küsimused tekitavad stressi nii arsti kui ka patsiendi jaoks.
Neile küsimustele vastuse leidmiseks võimalus, mis on liigitatav nutilahenduste sekka, on ENV riskikalkulaator. Tegemist on 2016 aasta lõpus valminud lahendusega, mis on kohandatud eesti keelde Hollandi eesnäärmevähi teadusuuringute sihtasutuse, mis on loodud Rotterdami ülikooli ja meditsiinikeskus Erasmuse uroloogiaosakonna algatusel, poolt välja töötatud nutilahenduse põhjal.
Riskikalkulaator on leitav aadressilt: www.eesnaarmevahk-riskikalkulaator.ee. Sellelt koduleheküljelt on võimalik leida lisaks kalkulaatorile ka infot nii haiguse olemuse ja ravi kohta nii patsiendile kui ka arstile. Alla võib laadida ka nutitelefoni äpi.
Kalkulaatoritest kaks on mõeldud ennekõike patsientidele, mis võtavad arvesse vanust ja kaebusi, ülejäänud kalkulaatorid on mõeldud arstidele. See riskikalkulaator on valminud koostöös Euroopa Eesnäärmevähi Randomiseeritud Sõeluuringuga, mis on kõige suurema Euroopa ENV haigestumise sõeluuring. Kuna käesolev riskikalkulaator on tõenduspõhisel teadmisel tuginev, uuringus osales üle 20 000 mehe, keda jälgiti kuni 12 aastat, siis saame kalkulaatori olemust ja täpsust usaldada.
Kalkulaatori tööpõhimõtteks on erinevate ENV riskitegurite/eesnäärme parameetrite koondamise metoodika. Nendeks on nii vanus, urineerimishäirete skoor, PSA väärtus, eesnäärme ultraheliuuringu, eesnäärme rektaalse palpatsiooni tulemus, eesnäärme maht milliliitrites ja samuti varasema võimaliku eesnäärme biopsia vastus. Kalkulaatoril on erinevad versioonid, kus on võimalik kasutada, kas vaid näiteks vanust ja PSA väärtust või siis kasutada riski kalkuleerimiseks kõiki nimetatud parameetreid. Kalkulaatori puhul on kasutusel ka üks uus parameeter, mis täna pole veel Eestis kliinilises kasutuses: eesnäärme terviseindeks (prostate health index ehk Phi) on kolme vereanalüüsi kombinatsioon, millest igaüks mõõdab PSA valgu eri vorme, üld-PSA, vaba PSA ja p2PSA.
Mainitud riskikalkulaatorit on korduvalt hinnatud, valideeritud ja selle kohta, kas ja kuidas aitab see kalkulaator hinnata nii eesnäärmevähi agressiivus riski või kuidas seeläbi vältida asjatute eesnäärme biopsiate teostamist, võib leida väga mitmeid teadusartikleid mainekatest teadusajakirjadest.
MEES OLE TEADLIK!
VAATA LISAKS www.eesnaarmevahk-riskikalkulaator.ee.
Artikli ilmumist toetab GSK. EE/BPH/0001/17
Lisa kommentaar