HIV-ga nakatumist on võimalik peaagu 100%-liselt vältida

Tervise Arengu Instituudi andmeil diagnoositi Eestis 2016. aastal HIV 229 inimesel. Kõige enam diagnoositi uusi juhte parimas tööeas inimestel ehk vanusrühmas 30-39 (kokku 54 meest ja 32 naist). Suur osa uutest HIV juhtudest on põhjustatud inimeste poolt, kes ei ole oma nakatumisest teadlikud. Samas on nakatumist HIViga võimalik peaaegu 100%-liselt vältida.

HIV kohta peaks igaüks teadma, et see haigus ei levi töistes ja olmekontaktides, nagu kätlemine, kallistamine, ühiste toidunõude või ühise tualettruumi kasutamine. HIV levib aga kaitsmata seksuaalvahekorra ajal ja otsesel kokkupuutel nakatunud inimese verega.

Kuidas ennast nakatumise eest kaitsta?

Lihtsaim viis kaitsta ennast ja oma partnerit HIV ning teiste seksuaalsel teel levivate nakkuste eest on kondoomi kasutamine. Tasub teada, et mitmetel seksuaalsel teel levivatel infektsioonidel võivad nähtavad haigustunnused üldse puududa ning igati terve väljanägemisega inimene võib olla HIV-i või mõne seksuaalsel teel leviva infektsiooni kandja.

Ole vahekorras vaid ühe inimesega, kes on omakorda seksuaalvahekorras ainult sinuga: seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ei nakatu need paarid, kellel pole teisi seksuaalpartnereid.

Kui su partner süstib uimasteid või tal on mitmeid seksuaalpartnereid, siis on nakatumisoht suurem. Kahtlane lööve, haavandid või eritised partneri suguelunditel on väga selge hoiatus ja ohumärk.

Kui satud olukorda, kus puutud kokku teise inimese vere või muude kehavedelikega, arvesta järgmisi ohutusabinõusid.

Kindlusta, et esmaabivahendite kapis oleks alati varuks kaitsekindad, -kile ja -huulikuid, et abi osutamine viga saanud kaaslasele oleks võimalikult ohutu. Samuti tuleb varuks hoida piisavas koguses plaastreid, et saaksid võimalikud lõike- või torkehaavad kohe katta. Vigastuskohtade puhastamiseks kasutatud vatti vms, ei tohi paljaste kätega puutuda, vaid kasutada alati kaitsekindaid. Käte pesemine sooja vee ja seebiga peale vere vm kehavedelikuga kokku puutumist ja kaitsekinnaste kasutamist peaks olema rutiinne harjumus.

Mida teha, kui kahtled?

Inimene ise ei pruugi oma nakatumisest teada, kuna HIV võib organismis elada aastaid, ilma et endast kuidagi märku annaks. Seetõttu ei saa mingite sümptomite alusel või nende puudumisel HIV-i nakatumise võimaluse üle otsustada.

Selleks, et teada saada, kas oled HI-viirusega nakatunud, on vaid üks võimalus -HIV-testimine. Testimise käigus otsitakse verest HIV-i vastaseid antikehi ja/või viiruse enese olemasolu. Nakatumata inimesel selliseid antikehi ei ole. Viirusevastased antikehad tekivad HIV-nakatunud inimese organismis kogu elu jooksul.

Antikehade kindlakstegemiseks peab nakatumisest olema möödas vähemalt neli kuni kuus nädalat. Seda perioodi nimetatakse aknaperioodiks - inimene on küll nakatunud, kuid test seda veel ei kinnita.

Testimise protseduur on inimese jaoks suhteliselt lihtne. Tavaliselt võetakse verd veenist ja saadetakse proov spetsiaalsesse laborisse. Testi vastuse saab enamasti teada kolme tööpäeva jooksul. Iga esmane positiivne tulemus kontrollitakse täpsema meetodiga üle HIV-nakkuse referentslaboris.

Lisaks laboris veenivere uurimisele on HIV-nakkust võimalik kindlaks teha ka sõrmeotsa vereproovist. Seda nimetatakse kiir- ehk ekspresstestiks ja selle puhul saab vastuse teada juba mõne minutiga.

Eestis on HIV-i testimine vabatahtlik ja seda võib teha ainult inimese enda nõusolekul. HIV nõustamis- ja terstimiskabinettides ning noorte nõustamiskeskustes saab HIV testi teha tasuta ning testi tegemiseks ei ole vaja eelnevalt aega kinni panna.

 Testi ennast, kui:

·        oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras

·        sul on olnud mitmeid seksuaalpartnereid või kui oled olnud vahekorras inimesega, kellel on olnud mitmeid seksuaalpartnereid

·        oled kasutanud teiste süstlaid või nõelu

·        oled olnud vahekorras inimesega, kes on teiste süstlaid või nõelu kasutanud

·        sulle on tehtud vereülekanne enne 1989. aastat

·        said tööd tehes viga või puutusid õnnetusolukorras kokku teise inimese verega.

 Samuti testi end, kui sul on:

·        põhjuseta suur kaalukaotus

·        pidev väsimus- ja jõuetustunne

·        nädalaid kestev väike palavik

·        nädalaid kestev kõhulahtisus

·        öine higistamine

·        kuiv köha, mis ei ole põhjustatud suitsetamisest, bronhiidist ega kopsupõletikust

·         suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas

Tungivalt soovitatakse end testida ka inimestel, kes põevad seksuaalsel teel levivaid infektsioone (nt B- või C-hepatiit) ja/või tuberkuloos.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Kas see artikkel oli kasulik?