Uuring: kolmandik Eesti meestest tunnistab seksuaalhäiret
Aasta algul viidi läbi elanikkonna veebiküsitlus, kus osalesid mehed ja naised vanuses 18-64, et analüüsida rahulolu partnerlussuhete ja seksuaaleluga ning nende seost võimalike ravitavate seksuaalhäiretega. Kolmandik meestest tunnistab seksuaalhäiret, keskeltläbi viiendik küsitletutest leiab aga, et ei saa seksuaalelu probleemidest partneri või arstiga rääkida.
Uuringust selgub, et 18-64-aastastest püsipartnerit omavatest meestest ja naistest on oma seksuaaleluga rahul ca 70%. Mida kõrgemaks hinnatakse rahulolu seksuaaleluga, seda enam ollakse rahul ka oma pere, tervise ning eluga tervikuna. 79% püsipartneriga meestest ja 74% naistest usub, et nende partner on nendevahelise seksuaaleluga rahul. 43% meestest tunneb, et ei ole vahetevahel suutnud oma partnerile seksuaalsuhtes rahuldust pakkuda, naistest tunnistab 32%, et nende partner ei suuda neile rahuldust pakkuda.
Uuring käsitles ühtlasi enneaegse seemnepurske ja selle ravivõimaluste teadvustamist, samuti seda, mil moel mõjutab see seksuaalhäire paarisuhet. Tervelt kolmandik (29%) uuringus osalenud meestest ütleb, et ei oma mõnikord seemnepurske üle kontrolli ja 31% tunnistab, et seemnepurse saabub vahel kiiremini, kui nad sooviksid. 13% tunneb aga enneaegse seemnepurske tõttu frustratsiooni.
Rahuldust pakkuv seksuaalelu on iga hästitoimiva suhte alustalaks. Seksuaalne rahuldamatus võib põhjustada tusatunnet, viha ja pettumust ning mõjuda negatiivselt paari intiimelule ja suhete tasakaalule. Mehe ebamugavustunne (nii füsioloogiline kui vaimne) koos partneri vajaka jääva seksuaalse rahuldatusega võib tekitada tõsiseid probleeme paari koostoimimisel nii seksuaalsest kui emotsionaalsest aspektist vaadatuna, samas ei osata sellest sageli rääkida.
Uuringust selgus, et 88% püsipartneriga meestest ja 78% naistest leiab, et saab vajadusel oma partneriga seksuaalprobleemidest rääkida. Naised tõdevad sagedamini, et saavad seksuaalprobleemidest rääkida ka mõne arstiga (naistest 74%, meestest 68%). Need vastajad, kes oma sõnutsi partneri või arstiga seksuaalteemadel rääkida ei saa, tõid põhjendusena välja, et ei oska sellest rääkida, teema on ebamugav ja liiga isiklik.
51% kõikidest küsitletud meestest ei oska hinnata, kas enneaegse seemnepurske probleem on Eestis laialt levinud või mitte. Samuti ei oska suurem osa vastajaist ka öelda, kas see seksuaalhäire on ravitav või mitte. Põhjendustena mainiti, et ei olda teemaga kursis, ent mõned vastajad seadsid kahtluse alla ka, kas tegemist on üldse probleemiga või kui, siis ehk vajaks see pigem psühholoogilist ravi.
Enneaegse seemnepurske probleemiga tegelevad nii androloogid, uroloogid kui seksuoloogid. Kogu raviring peaks alguse saama perearstist, kuid sageli ei ole perearsti ja patsiendi vahel piisavalt usalduslikku suhet, et delikaatseid seksuaalelu teemasid arutada, kinnitas uuring.
Esimene samm enneaegse seemnepurskega patsiendi käsitlemisel on probleemist rääkimine. Sageli vajab patsient probleemist üle saamiseks lihtsalt spetsialisti või perearsti kinnitust ja tuge, eriti nooremad mehed. Järgmiste ravisammudena pakutakse välja käitumuslikke ja seksuaaltehnika võtteid, lokaalseid anesteetikume, kondoomide kasutamist ja nii psühho- kui paariteraapiat. Medikamentoosset ravi püütakse enneaegse ejakulatsiooni korral patsientidele määrata siis, kui muud võtted ei ole aidanud.
Uuringu viis läbi OÜ At Front, uuringu tellija oli Berlin-Chemie. Kokku küsitleti 200 meest ja naist vanuses 18-64 eluaastat, täiendavalt viidi läbi intervjuud seksuaalhäiretega tegelevate arstidega.
Enneaegse seemnepurske teemal loe lähemalt leheküljel naudikauem.ee
Kristjan Pomm, Tartu ülikooli meestekliiniku meestearst ja Eesti seksuaaltervise liidu juhatuse liige:
ESP kui seksuaalhäire probleemist tulenev emotsionaalne häiritus ning suhteprobleemid, samuti üleüldine madal rahuldus vahekorrast mõjutavad inimese kõiki eluvaldkondi. Samas ei saa kindlasti selle uuringu põhjal teha ühest otsust, et kolmandikul meestel ongi seksuaalhäired haiguse ja arstlikku sekkumist vajava olukorra tähenduses. Küll aga saab järeldada, et ligi kolmandik selles uuringus osalenud mehi pole oma seksuaaleluga täielikult rahul.
Rahvusvaheline seksuaalmeditsiini selts (ISSM) defineerib eluaegset ESP-d kui mehe seksuaalhäiret. Seda esineb umbes kolmandikul meestest ja Eesti uuring kinnitab seda. Sellisele seksuaalhäirele viitavad kolm aspekti: seemnepurske saabumise kiirus suguühtes, probleemi kestvus ajas ning selle korduv esinemine ühe ja sama partneriga. Sageli on see nooremate meeste ja uue partneriga suhtesse astumise puhul normaalne ja tavapärane nähtus, mis hiljem leevendub. Samas võib omandatud ESP hilisemas eas olla tingitud põletikest kuse-suguteedes, näiteks prostatiidist või ka kilpnäärme haigustest. Negatiivset mõju on leitud ka ülekaalu ja kiire seemnepurske vahel.
Kristo Ausmees, meestearst, Medita kliinik:
Uuringu tulemused, sh seemnepurskega seonduva osas, vastavad üsna sarnaselt varem Eestis ja ka mujal arenenud riikides läbiviidud uuringute tulemustele. Seksuaalsus ja sellega seonduv on üks olulistest inimese vaimse, sotsiaalse ja füüsilise heaolu nurgakividest, mille mingil moel häirumisel on mõju mitte ainult konkreetsele inimesele, vaid laiemalt kogu igapäevase käitumise taustsüsteemile. Enneaegne seemnepurse mõjutab mehi juba noorest east, samuti esineb probleemi üsna palju vanematel meestel. Teemat pole Eestis väga teadvustatud, põhjuseid on erinevaid. Kindlasti peaks sellest olulisest mehe seksuaalprobleemist rohkem rääkima, loodetavasti on selleks hetkel just õige aeg. Olen arvamusel, et enamik ESP põhjustest on orgaanilised ja seega ravitavad tablettraviga, ülejäänu kuulub pigem seksuoloogide valdkonda.
Mare Pruks, naistearst ja kliiniline seksuoloog
Mehe hirm soorituse ees võib süveneda siis, kui enneaegse seemnepurske probleem hakkab korduma või on püsiv. Rahvusvaheline, interneti vahendusel 8860 mehe hulgas läbi viidud uuring näitas, et ESP-d esineb USAs 26%, Saksamaal 24%, Itaalias 26%. 1
Kuna hirm häirib seksuaalsele erutusele keskendumist ja enda tajumist, asetab see mehe abitusse olukorda, kus ta pole võimeline tahtlikult kontrollima erutust ja ejakulatsiooni. Järgneb suundumus ebameeldivaid olukordi vältida, veel vähem seda jututeemaks võtta. Rahvusvahelise uuringu põhjal pöördus 50% uuritutest, kelles tekitas düsfunktsion distressi, abi saamiseks vaid 12%.2
ESP omab märgatavat negatiivset mõju meeste seksuaalsele enesehinnangule ja funktsioneerimisele ning on paljudele piinlikkuse ja frustratsiooni põhjustajaks. Ühtlasi võib ESP võib olla vaimse ebakindluse ja depressiooni väljakujunemise peamiseks faktoriks.
Oma praktikas olen näinud palju paare, keda on tulnud julgustada suuremale avatusele. See oleks ka arstide, psühholoogide, seksuaalterapeutide roll julgustada nii mehi kui ka paare omavahel teemast rääkima. Tähele panemata ei saa ka jätta fakti, et just naisel siin väga suur ja toetav osa. ESP on otseselt seotud ärevusega. Ärevus ja hirm, mida naine oma kriitilise suhtumisega mehes võimendab, ainult süvendab probleemi. Pehme alustus on igas suhtes kõige parem, seda tulekski patsientidele soovitada.
1(Park N, Park HJ, 2004).
2(Rosen RC, PH, Montorsi F 2004)
Lisa kommentaar