Arstid hakkavad jälile saama koroonaviiruse tüsistuste ulatusele

Arstid hakkavad jälile saama koroonaviiruse tüsistuste ulatusele

«Arvasime, et see on ainult hingamisteede viirus. Selgub, see ründab kõhunääret ja südant, samuti maksa, aju, neere ja muid organeid. Me ei arvanud seda alguses,» tõdeb dr Eric Topol, kardioloog ja Californias asuva Scrippi teadusuuringute tõlkeinstituudi direktor.

Lisaks hingamishäiretele võivad Covid-19 põdevatel patsientidel esineda verehüübimise häired, mis võivad põhjustada insulti ja paljusid elundisüsteeme kahjustavat põletikku. Viirus võib põhjustada ka neuroloogilisi sümptomeid, mis ulatuvad peavalust, pearinglusest, maitse- või lõhnataju kadumisest krampide ja segadusseisundini, vahendab Reuters.

Taastumine võib olla aeglane ja kulukas, avaldades suurt mõju elukvaliteedile.

Covid-19 mitmekesised ilmingud on mõnevõrra ainulaadsed, märgib Chicagos töötav kardioloog Sadiya Khan. Ka gripi korral on kaasuvate südamehaigustega inimestel suurem komplikatsioonide risk. Khani sõnul on koroonaviiruse puhul aga üllatav kopsuväliste komplikatsioonide ulatus.

Khan usub, et Covid-19 üle elanute puhul tekivad suured tervishoiukulutused ja -koormus. Patsiendid, kes olid nädalaid intensiivraviosakonnas või hingamisaparaadi all, peavad liikumisvõime ja tugevuse taastamiseks kulutama palju aega taastusravis. Raskemate juhtumite ja kõrge vanuse korral ei pruugi arsti sõnul organism enam kunagi saavutada eelnevat funktsionaalsust.

Kuigi lõviosa uuringuid on keskendunud väga raskes seisundis haiglaravil olnud koroonapatsientidele, koguneb arstidel üha rohkem andmeid nende kohta, kes ei vajanud Covid-19 põdemisel haiglaravi, kuid kannatavad endiselt veel mitu kuud pärast nakatumist.

Nakkuse pikaajaliste mõjude mõistmiseks on uuringud käimas, kinnitab USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuste nakkushaiguste instituudi asedirektor Jay Butler.

«Kuuleme teateid inimestelt, kellel on püsiv väsimus, õhupuudus,» räägib Butler. «Kui kaua see kestab, on raske öelda.»

Kui koroonaviiruse sümptomid taanduvad tavaliselt kahe või kolme nädala jooksul, on hinnanguliselt ühel kümnest pikaajalisi sümptomeid, kirjutab dr Helen Salisbury Oxfordi ülikoolist Briti meditsiiniajakirjas. Salisbury ütleb, et paljudel tema patsientidel ei näita röntgenipildid enam põletikunähte, kuid nad ei ole endiselt normaalses seisundis.

«Kui varem jooksite kolm korda nädalas viis kilomeetrit ja tunnete end nüüd pärast trepist käimist hingetuna või köhite lakkamatult ja olete tööle naasmiseks liiga kurnatud, siis on väga reaalne hirm, et varasem tervislik seisund ei pruugi enam kunagi taastuda,» kirjutab ta.

Northwesterni haigla neuroinfektsioonhaiguste osakonna juht dr Igor Koralnik vaatas läbi praeguse teadusliku kirjanduse ja leidis, et umbes pooltel Covid-19ga hospitaliseeritud patsientidest olid neuroloogilised komplikatsioonid, nagu pearinglus, vähenenud erksus, keskendumisraskused, häirunud lõhnataju ja maitsemeel, krambid, insult, nõrkus ja lihasvalu.

Koralnik, kelle leiud avaldati ajakirjas Annals of Neurology, on asutanud Covid-19 patsientide polikliiniku, et uurida, kas need neuroloogilised probleemid on ajutised või püsivad.

Khan näeb paralleele AIDSi põhjustava HI-viirusega. Nimelt on viimastel aastatel ka HIV uuringutes tähelepanu keskpunktis viiruse korral ilmnevad südame-veresoonkonna komplikatsioonid.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada