Talv toob kaasa viis tõsisemat terviseriski

Talv toob kaasa viis tõsisemat terviseriski Foto: IStock

Talvel suureneb külmetushaiguste, gripi, ohatiste ja nahaprobleemide risk, kuid külm ilm võib põhjustada ka tõsisemaid terviseprobleeme. Arstid reastasid viis levinud ning tõsist talveperioodil esinevat terviseriski.    

Arstid hoiatavad, et infarkti risk võib talvel olla kuni 53 protsenti suurem kui suveperioodil, sest külm ilm mõjutab verevarustust. Veresooned ahenevad külma toimel ning süda peab rohkem tööd tegema, et aju, organeid ja kudesid vere ja toitainetega varustada. Südamehaigusi põdevatel inimestel on seetõttu suurenenud infarkti risk. Samuti esineb talvel suurema tõenäosusega südameprobleemidest tingitud rindkere valu ja ebamugavustunnet.

Teine sage ning tõsine talvel esinev terviseprobleem on D-vitamiini puudus, mis suurendab südamehaiguste, luude hõrenemise, Parkinsoni tõve ja dementsuse riski. D-vitamiini puudus suurendab kaks korda insuldi ja infarkti riski. Juhul, kui inimesel ei õnnestu talviti iga päev vähemalt 15 minutit päikesevalguse käes viibida, tuleks tal kindlasti tarbida talveperioodil D-vitamiini toidulisandi kujul.

Külm ja pime aeg mõjuvad halvasti ka inimese vaimsele tervisele. Hooajaline depressioon, mida põhjustab vähene päevavalgus, liigne siseruumides viibimine ja vähene füüsiline aktiivsus ning pühadega seotud stress, toob kaasa ärevuse, ärrituse, energiapuuduse ja kurbuse. Vähene päevavalgus ja külm ilm mõjutavad serotoniini ja melatoniini – und, meeleolu ja energiataset mõjutavate neurotransmitterite – tasakaalu. Selleks, et hooajalist depressiooni vältida, tuleks seada eesmärk teha iga päev värskes õhus ja soovitatavalt päevavalguses vähemalt 30 minutit mõõduka intensiivsusega trenni.

Mõnes majapidamises on ahju- ja gaasiküte ja sellega kaasneb talviti suurem süsinikmonooksiidi mürgistuse risk. Süsinikmonooksiid on lõhnatu ja värvitu gaas, mille sisse hingamine võib lõppeda surmaga. Selle vältimiseks tuleks muretseda töökorras suitsu- ja süsinikmonooksiidiandurid.

Kui inimene viibib liiga kaua külmaga õues, võib tema kehatemperatuur langema hakata. Kui kehatemperatuur langeb alla 35 kraadi, võib inimesel tekkida hüpotermia ehk alajahtumine. Selle esimesed sümptomid on segaduse tunne, vähenenud liikumisvõime, järsk energialangus, kontrollimatud värinad. Kui inimene ei saagi sooja, võib tema nahk siniseks muutuda ning ta võib teadvuse kaotada ja surra. Alajahtumise suhtes on eriti tundlikud vanainimesed ja alkoholi tarvitanud inimesed.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Helju
28.11.19 15:00
tänud !
-5
   
+5

Lisa kommentaar

Saada