Teaduse abil on saanud selgeks, miks langetakse viinakuradi küüsi

Teaduse abil on saanud selgeks, miks langetakse viinakuradi küüsi

Tervise Arengu Instituudi andmetel tarvitab 83 protsenti täiskasvanud eestlastest alkoholi. Üks kolmandik neist tarbivad alkoholi liigselt ning umbes 60 000 neist on sõltlased. 2017. aastal suri alkoholi tõttu 451 inimest.

Alkoholism on neuroloogiline haigus, mis pärsib pikaajaliselt inimese mõtlemisvõimet ja riskide hindamist, kahjustab tervist ning hävitab inimese sotsiaalse ja professionaalse elu. Tegemist on päriliku haigusega – alkoholism on pea 60 protsendi ulatuses geneetiline. Sõltlaste lastel on kaheksa protsenti suurem tõenäosus elu jooksul sõltuvusse langeda ning vaimset ja füüsilist vägivalda kogenud lapsed tarbivad suurema tõenäosusega elu jooksul rohkem alkoholi.

See, kuidas inimene ennast ühiskonnas tajub, mõjutab väga tugevalt tema riskikäitumist ning seda, kuidas ta hindab alkoholi negatiivset mõju ja tagajärgi. Tähendusrikaste sõprus- ja peresuhetega, hea töökohaga ja rahaliselt kindlustatud inimestel on ühiskonnaga tugevam side. Kuuluvustunne mõjutab tugevalt inimese vaimset tervist, motivatsiooni ning enesehinnangut, mis tähendab, et üksildased inimesed, kes ei taju, et nad ühiskonnas midagi mõjutaksid või olulist rolli mängiksid, langevad märksa suurema tõenäosusega alkoholismi küüsi.

Dopamiini mõju

Alkohol mõjutab organismi dopamiinisisaldust. Kergemini tekib sõltuvus neil inimestel, kelle aju toodab loomupäraselt väiksemas koguses dopamiini. Dopamiin on neurotransmitter, mis tekitab stiimuli peale õnnetunnet, rahulolu ning reguleerib inimese motivatsioonitaset. Dopamiin on tugevasti seotud mõtteviisiga – see, kuidas inimene maailma tajub, mõjutab seda, kui palju ja mille peale aju dopamiini toodab.

Positiivse mõtteviisiga inimese aju vabastab dopamiini plaanide tegemisel – näiteks kohtingu või puhkuse planeerimise peale vabaneb ajus dopamiin ja inimene on elevil ja rõõmus. Negatiivse mõtteviisiga inimeses võivad need plaanid aga ärevust tekitada – kohting võib halvasti minna ning puhkuse ajal võib tööl midagi juhtuda. Loomupäraselt madalama dopamiinitasemega inimestel tekib kiiremini sõltuvus, sest aju reageerib alkoholist tingitud dopamiini vabanemisele positiivsemalt ja nõudlikumalt kui nendel inimestel, kelle ajus dopamiin muul moel suuremas koguses vabaneb.

Organismi dopamiinisisaldust mõjutab tugevast ka sotsialiseerumine ja füüsiline kontakt. Lähedus suurendab serotoniini ja dopamiini sisaldust ning leevendab seetõttu ärevust ja stressi, vähendades kortisooli ja adrenaliini sisaldust. Loomkatsed tõestavad sotsialiseerumise olulisust – leiti, et rotid, kes olid sunnitud elama üksi, võrdlemisi igavas ja väikses puuris, jõudsid kiiremini sõltuvuseni kui need rotid, kes elasid koos liigikaaslastega, suhtlesid, mängisid, paaritusid ning said vabamalt ringi liikuda.

Terviklik ravi

Alkoholism on krooniline haigus, mille ravi eeldab tervikliku elustiili muutust ning väga tugevat motivatsiooni. 40–60 protsenti ravil käinutest langeb esimese aasta jooksul tagasi sõltuvusse, kuid tagasilangus võib juhtuda ka aastaid hiljem. Oluline on tuvastada kõik tegurid, inimesed või sotsiaalsed olukorrad, mis nügivad inimest jooma, et inimene oskaks neid vältida ega viibiks keskkonnas, mis liigtarbimist võimaldab või julgustab.

Teadlased tõid välja neli asja, mida sõltuvuse vältimisel silmas pidada. Esiteks tuleb jälgida, et inimene ei oleks kunagi pikalt näljane – toitumine on vaimse ja füüsilise tervise alus ning seetõttu on oluline varustada keha regulaarselt kõigi vajalike toitainete ja mineraalidega. Samuti tuleb kehale pakkuda piisavalt väljakutseid füüsilise aktiivsuse näol, sest teadlaste hinnangul leevendab ja ennetab trenn stressi, ärevust ja depressioonisümptomeid.

Teine oluline aspekt on inimese emotsionaalne seisund – negatiivsete emotsioonidega tuleb tegeleda kiirelt ja viivitamatult, sest pikaajalised negatiivsed emotsioonid pärsivad ajus õnnetunnet ja rahulolu tekitavate neurotransmitterite – serotoniini ja dopamiini – vabanemist. Stress, depressioon, unehäired ja ärevus aga suurendavad alkoholi tarbimise tõenäosust.

Kolmas aspekt on üksildus ja tähendusrikaste suhete puudumine. Lähedased sõbrad ja pereliikmed ning nende toetus ja panus inimese enesehinnangule mõjutavad tugevasti seda, kui hästi inimene alkoholist hoidumisega toime tuleb. Samuti on oluline ümbritseda end inimestega, kes arvestavad sotisaalsetes olukordades sõltlastega ega tarbi nende läheduses alkoholi. 

Neljas aspekt on väsimus ja kurnatus – oluline on piisavalt magada ning vähendada organismi oksüdatiivse stressi taset. Ülekoormatud inimene võib sageli enesetunde parandamiseks alkoholi poole pöörduda.

Positiivse ja negatiivse mõju hindamine

Teadlased uurisid, mis on need piirkonnad ajus, mis mõjutavad sõltuvuse tekkimist ja sõltuvuses inimese käitumist. Leiti, et lateraalne habenula (LH) ehk piirkond, mis reguleerib otsuste hindamist ja langetamist, võib mõjutada inimese võimet negatiivsetest kogemustest õppida. LH aktiveerub negatiivsete sündmuste ja tagajärgede (valus stiimul, ebamugavustunne, negatiivne reaktsioon, hirm) toimel ning piirkonnas suureneb neuronite hulk. See on oluline piirkond, mis võimaldab inimesel vigadest õppida ning neid tulevikus vältida. Utah’ Ülikooli teadlased korraldasid rottide peal katse, mille käigus kahjustati poolte rottide LH piirkonda ning lasti neil seejärel valida, kas juua veenõust, mis sisaldas puhast vett, või nõust, mis sisaldas vett, kuhu oli segatud alkoholi. Kahjustunud LH piirkonnaga rotid jõid innukamalt – kiiremini ja suuremas koguses – alkoholiga segatud vett.

Katse teises osas pakuti rottidele suhkruvett – mis neile väga meeldis –, kuid iga kord pärast selle joomist, süstiti neile suur kogus alkoholi, mis tekitas neile valu, iiveldust, ebamugavst ja tasakaaluhäireid. Tegemist oli konkreetse tegevuse negatiivse tagajärjega ning kahjustamata LH piirkonnaga rotid õppisid kiiresti suhkruvett vältima. Kahjustunud piirkonnaga rotid ei suutnud seost luua ning jõid suhkruvett edasi.

Teadlased järeldasid sellest, et ka inimajus konkureerivad pidevalt nauditava tegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud. Kui vähendada aju võimet mingi tegevuse negatiivseid tagajärgi arvesse võtma, suureneb tõenäosus, et tegevust korratakse. See uuring aitab mõista varasemaid uuringuid, mille tulemusel ilmnes, et mehed, kellel tuvastati negatiivse tagajärje peale ajus väiksem aktiivsus, tarbisid alkoholi regulaarsemalt ja suuremas koguses. Pikaajaline alkoholi tarbimine mõjutab LH piirkonna aktiivsust ja reageerimist stiimulitele.

Kõrvalseisja roll

Sõltlaste pereliikmetele või sõpradele langeb sageli vastutus sõltuvuses inimese eest hoolitseda ning neid aidata. See tähendab, et toime tuleb tolla mitmesuguste manipulatiivsete käitumismustritega – sõltuvuses inimene võib abi saamiseks valetada või tekitada teistes süütunnet ja kaastunnet, et saada oma elustiilile toetust (rahalist või emotsionaalset). Sõltuvus kui haigus muudab inimest ja tema nägemust maailmast – sõltlane ei pruugi mõista valetamist, reetmist ning iseenda ja ümbritsevate inimeste hävitamist sama loogika järgi kui teised inimesed. Tema jaoks on see lihtsalt viis haigusega toime tulla ja ellu jääda.

Kui sõltlane teab, et tema heaolu on inimestele piisavalt oluline, et tema valede valikute langetamisest hoolimata võib ta abis alati kindel olla, vähendab see vajadust oma elu muuta. Oluline on teha vahet sellel, mida tähendab efektiivne ja mitteefektiivne abi. Kui sõltlane palub lähedastelt rahalist abi või abi oma käitumise või tagajärgede varjamisel või õigustamisel, võiks sellest keelduda, sest sellised teened ei ajenda sõltlast oma teguviisi muutma. Efektiivne abi on inimese positiivsete valikute toetamine ja tunnustamine, kuid seda ei ole võimalik pakkuda enne, kui inimene mõne positiivse valiku – näiteks ravile minek – langetab. Kõrvalseisjad ei saa sõltlase eest otsuseid langetada ning muutus tuleb vaid siis, kui inimene mõistab, et tal ei ole võimalik oma elu sel moel enam jätkata.

Sõltlane viib sageli iseendaga põhja ka teda ümbritsevad inimesed. See ei ole pahatahtlik ega sihilik, kuid sellest hoolimata tuleb sõltlase lähedastel seada iseenda vaimse ja füüsilise tervise huvides piirid. Sõltlaste lähedastel on suurenenud risk ise alkoholismi küüsi langeda, sest sõltuvuses inimese üle pidevalt muretsemine tekitab ärevust, unehäireid, depressiooni ja võimetusetunnet ning ekslikku süütunnet ja vastutust teise inimese elu eest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Allan Kiik
10.09.19 10:13
Teadvuse muutunud seisundid ja nn. "default mode network"-st ajutiselt välja saamine on tähtis mitte ainult inimolenditele vaid ka paljudele loomadele, selles on midagi mida ei saa asendada ja olukorras kus kõik tervislikumad ja tõhusamad alternatiivid (näiteks psühhedeelikud, mida on kasutatud šamanismi algusaegadest tänaseni) on rangelt keelatud ja nende käitlemise eest saadetakse paljudeks aastateks meie sadistlikku koonduslaagrisüsteemi kõngema, on lausa paratamatu, et tarvitatakse liigselt alkoholi (mis tegelikult ei aita kaugeltki nii hästi kui ükskõik milline psühhedeelik).
TAI ja Ravimiamet, sotsiaalministeerium ja siseministeerium teevad kõik endast oleneva selleks, et Eesti oleks endiselt viie suurima narko- ja alkoholisuremusega riigi hulgas maailmas, vaadake ise:
https://www.worldlifeexpectancy.com/cause-of-death/alcohol/by-country/
-4
   
+7

Lisa kommentaar

Saada