Millal peaksid puugihammustuse korral haiguse välistamiseks verd testima?

Millal peaksid puugihammustuse korral haiguse välistamiseks verd testima?

Puugi saamiseks ei pea tingimata metsa minema, piisab maakodus toimetamisest või pargis pikniku pidamisest. Kuna puuki pole kuulda ega tunda, võib ta meile märkamatult kehale kinnituda. Kuidas olla kindel, et sa ei ole nakatunud puukentsefaliiti või –borrelioosi? Millised on põhilised sümptomid? Millal tasub teha testid?

Üle maailma on teada kümneid puukidega ülekantavaid haigusi, kuid sagedasemateks on puukentsefaliit ja -borrelioos. Mõlema osas kuulub Eesti kõrge riskiga piirkonda. 2018. aastal registreeriti Terviseameti poolt 85 puukentsefaliidiga nakatumise juhtu ning amet paneb kõigile südamele, et puukentsefaliit on tõsine haigus, mille vastu tagab kaitse vaid vaktsineerimine.

Entsefaliiti ehk ajupõletikku tekitab viirus, mida puugid eritavad verre süljega. Fertilitase pediaateri dr Riia Kõrgmaa sõnul kulgeb haigus sageli kahefaasiliselt. Nädal või kaks pärast puugihammustust ilmnevad viirusega nakatumisel gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Vaevused kestavad kuni nädala, misjärel enamik paraneb. Haigus ägeneb ligikaudu igal kolmandal nakatunul: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, valguskartus, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. «Haigustunnuste ägenemisel peab kindlasti arsti poole pöörduma, kuna entsefaliidi põdemise tagajärjed võivad olla äärmiselt rasked,» hoiatab pediaater.

Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi on sagedaseim puukidega leviv haigus Euroopas ja Eestis. Selle vastu ei saa vaktsineerida. Kui puukentsefaliidiga kandub viirus edasi puugi hammustuse hetkest, siis borrelioosi pisiku saamiseks kulub mitu ööpäeva või kauemgi. Nakatumise vältimiseks tuleb sisseimenud puuk võimalikult kiirelt eemaldada. Haiguse varajane avastamine on ülioluline, sest ravile allub see enamasti hästi. Puukborrelioos võib dr Kõrgmaa sõnul põhjustada naha, südame, liigeste ja närvisüsteemi kahjustusi. Haiguse tunnused ilmnevad ühe kuni kahe nädala pärast, vahel isegi kuid hiljem. Puukborrelioosi nakatumisele viitab hammustuskohta tekkinud kindlapiiriline, vähemalt 5 cm diameetriga punetav laik, mis tasapisi laieneb. Samas ei pruugi alati seesugust tüüpilist nahalöövet ilmuda.

Usalda, aga kontrolli

SYNLAB meditsiinilabori infektsioonhaiguste valdkonna juhi dr Paul Naabri sõnul muutuvad borrelioosile viitavad antikehad veres määratavaks kõige varem 10-21 päeva pärast nakatumist - puugi hammustust. Kahtluse korral on see ka õige aeg testimiseks. Varem tehtud vereproov ei pruugi nakatumist veel tuvastada. Dr Naaber ei soovita niisama testida: «Kaebuste puudumisel pole mõtet igaks juhuks uuringuid teha, kuid sümptomite olemasolul tuleks end kindlasti kontrollida. Nakkuse kahtlusel tuleks uurida inimest ennast, mitte puuki, sest haigustekitaja leidmine või mitteleidmine puugil ei kinnita ega välista nakkust inimesel.»

Kui esimene testi tulemus on negatiivne ehk puukborrelioosile viitavaid antikehi ei esine, aga tüüpilised sümptomid siiski esinevad, on soovitav pöörduda perearsti poole ning vajadusel uuringut umbes nelja kuni kuue nädala pärast korrata.

Puukborrelioosi IgM analüüsi positiivne tulemus osutab hiljutisele puukborrelioosi nakatumisele, negatiivne tulemus viitab aga infektsiooni puudumisele või on testima tuldud liiga kiiresti ja antikehasid pole veel tekkinud. IgG analüüsi positiivne tulemus viitab varem läbi põetud haigusele. Kui esimene analüüs on positiivne, tuleb teha kinnitav uuring spetsiifilise laboritestiga, mis jätab välja võimalikud valenegatiivsed või –positiivsed vastused ja kinnitab õige tulemuse. «Ka entsefaliiti saab laboritestidega tuvastada, kuid selle eelduseks tuleb taas arvestada, et pärast nakatumist on vaja umbes nädalat või paari IgM ja IgG tüüpi antikehade tekkeks,» kinnitab infektsionist.

Mida teha puugihammustuse korral?

1. Eemalda puuk võimalikult kiiresti, kasutades pintsette. 

2. Pintsetid aseta võimaliku puugi pea ja naha lähedale ja tõmba otse, oluline on ka puugi pea tervelt naha seest kätte saada.

3. Väldi puugi liigset pigistamist. 

4. Puhasta haav vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga.

5. Kui täheldad ülalpool kirjeldatud sümptomeid, eelkõige iseloomulikku punetavat laiku, oleks vaja pöörduda arsti poole. Vajadusel saab lasta end testida puukborrelioosile viitavate antikehade esinemise suhtes.


Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

4 kommentaari

Soovin teada
15.07.19 00:58
Kas puukborrelioosi pödemise järel tekib inimesel selle haiguse suhtes imuunsus vöi on vöimalik mitu korda seda haigust pödeda, igal uuel puugi hammustusel?
-9
   
+16
Helju
15.07.19 00:51
Ja veel üks küsimus: kui möned aastad tagasi oli juba puugi-leid kehal, siis labor vastas eitavalt puuginakkusele. Aga leiti vereproovi pöhjal, et olen kunagi ammu saanud borrelioosi nakkuse puugilt, ise ei tea sellest midagi, vöibolla ehk pödesin mingit gripi-taolist haigust kunagi? Küsimus on, kas borrelioosi läbipödenul tekkib imuunsus pödemise järel vöi mitte?
-8
   
+14
Helju
15.07.19 00:31
Artiklis on öeldud, et esimesed paar nädalat ei pruugi vereproov veel nakatumist puukborrelioosi näidata, vaatamata punasele laigule, samas aga artikli viimane lause soovitab perearstile kohe minna ja lasta testida, kui tekib punane laik ? Kumb siis öige on?
-10
   
+18

Lisa kommentaar

Saada