Tänaval suitsetaja lööb astmahaige tervise rivist välja
Nähtamatu tubakasuits põhjustab tõsiseid tervisehädasid – eriti haavatavad on lapsed, rasedad, südamehaiged ja hingamisprobleemidega inimesed.
«Minu astma on järk-järgult ägenenud passiivse suitsetamise tõttu,» kurtis Heleri Olo Postimehele. Eelmisel suvel tekkis naisel tubakasuitsust krooniline köha, mis ei taha kuidagi taanduda. «Mind ajab kohe köhima, kui keegi läheduses suitsetab või on suitsetanud.»
Ta ise pole kunagi suitsetanud. Ent köhima ajab teda seegi, kui suits pressib väljast läbi kolmanda korruse kontoriakna sisse.
Olo kogemuse järgi on tubakasuitsu vältida raske, sest seda on igal pool. «Väldin otsekontakti suitsetajatega, kuid sellest ei piisa. Kõige suurem probleem on tänaval või avalikel üritustel suitsetamine. Paljud suitsetajad ei taju, et nende harjumus kahjustab lähikonnas olevate inimeste tervist. Näiteks tänaval kõndides on mõni samm eespool põleva sigaretiga astuv inimene täielik paine. Ma ju hingan seda suitsu endale otse sisse.»
Olo on mõnikord suitsetajale märkuse teinud ja enamasti on temast aru saadud, on isegi vabandust palutud. See ei ole aga alati nii. Eelmisel suvel välikontserdil oli ta terve õhtu ümbritsetud inimestest, kes tõmbasid ühe paki teise järel. Olo köhis lakkamatult. Kui sõbranna viisakalt ühele nende ette suitsetama tulnud naisele olukorda selgitas, too ägestus. «Ütles, et tema võib suitsetada, kus tahab, ja et teda minu astma ei huvita. Palju ei puudunud, et ta oleks mind füüsiliselt rünnanud,» meenutas Olo ja möönis, et igal inimesel on õigus ja vastutus oma tervist puudutavaid otsuseid teha.
80 protsenti tubakasuitsust on nähtamatu – olenevalt tuule suunast ja tugevusest ei pruugi seda õues üldse näha. «Kui aga tunned juba tubakasuitsu kirbet lõhna, siis oled passiivse suitsetamise ohutsoonis,» tähendas Tervise Arengu Instituudi ekspert ja kauane tubakast loobumise nõustaja doktor Tiiu Härm.
Passiivse suitsetamise all mõistetakse mittesuitsetaja viibimist tubakasaastes. Põleva sigareti otsa suitsujuga ja suitsetaja väljahingatav toss, mida nimetatakse kõrvalvooks, sisaldavad rohkem mürki kui peavoog, mida suitsetaja endale sisse tõmbab. Tubakasuitsuga saastatuks jääb ümbritsev tükiks ajaks: möödakäija või tuulehoog ajab ruumi ladestunud suitsu aineosakesed liikvele ja ruumis viibija hingab neid sisse.
Kui inimene on ühes ruumis suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, tõmbab ta enese teadmata sisse seitsme-kaheksa sigareti jagu suitsu. «Mittesuitsetajale võib see tekitada südame-veresoonkonnahaigusi, kroonilisi kopsuhaigusi ja isegi kopsuvähki,» tähendas Härm.
Suitsetamine rõdul või köögis ventilaatori juures on samuti valearvestus. «See saaste tuleb tuppa tagasi. Kui ema läheb pliidikubu alla suitsetama, siis tubakasuitsu gaasilised ja tahked peenosakesed langevad allapoole ja põrandal mängivast pojast saab passiivne suitsetaja – ta istub suitsu sees.»
Sigaretisuitsu osakesed ladestuvad tekstiili, langevad põrandapragude vahele ja lenduvad taas laiali, kui laps jookseb üle põranda. Kui autos on suitsetatud, on ohtlikud osakesed salvestunud istmetesse, lenduvad liikumise peale laiali ning sõidukis olijad hingavad need sisse.
Loe lugu täismahus Postimehest.
Lisa kommentaar