Piima- ja kommisõltlasi ähvardab Parkinsoni tõve oht

Piima- ja kommisõltlasi ähvardab Parkinsoni tõve oht Parkinsoni tõbi häirib keha liikumist ja käe värisemine on üks levinumaid tunnuseid.
Allikas: Erik Prozes/Postimees

Parkinsoni haigus algab aastaid enne liikumisvõimet pärssivate sümptomite avaldumist. Miks see tekib, pole teada, kuid viimasel ajal on enam andmeid, et haigus algab soolestikust ja põhjuseks on suuresti soolestiku bakterite kooslus, kust liiguvad ajusse seda kahjustama hakkavad ained. Kõhukinnisus on üks varaseid ohumärke, räägib Ida-Tallinna keskhaigla neuroloog Toomas Toomsoo.    

«Oled terve elu käinud tööl, nüüd lähed pensionile ja tahaksid hakata elama – hoida lapselapsi, reisida, tõeliselt puhata –, aga sa ei saa, sest tekib haigus, mis röövib elurõõmu. See on tõsine probleem,» sõnab Toomsoo. Kui avalduvad tüüpilised sümptomid, arvatakse haigus inimesel olnud juba 20–30 aastat, kirjutab Postimees.

Parkinsoni tõve tekkimisel on oluline roll mikrobioomil ehk soolestiku headel ja halbadel bakteritel, mida on soolestikus umbes viis kilo.

Parkinsoni haiguse põhjus on liikumist koordineerivate dopamiinirakkude hukkumine, sest neid on pääsenud hävitama alfa-sünukleiini valgumolekulid. «On leitud, et väga varajastel juhtudel, kui kliiniliselt ei ole veel Parkinsoni tõbe tekkinud, on alfa-sünukleiin juba soolestikus leitav ja liigub närviteid pidi ajju,» räägib Toomsoo. Alfa-sünukleiin on meie kehas lahustunud kujul, ka soolestikus, aga teatud puhkudel hakkab see liituma ja moodustama suuremaid kogumeid, mis jäävad ette närviühendustele ning lõpuks põhjustavad jõude seisvate ajurakkude hävinemise.

Kõhukinnisusel on Parkinsoni haigusega väga tugev seos. «Kui on kõhukinnisus, siis on seedetraktis ka rohkem mikroobe ning toksiine ei viida välja,» selgitab Toomsoo.

Lõhnatestidega saab samuti selgitada, millistel inimestel on suurem oht haigestuda Parkinsoni tõppe. Nimelt ei tunne nad tihti ära teatud lõhnu: näiteks ananassi ja pargitud naha oma. Samuti on 40 korda suurem risk Parkinsoni tõve avaldumiseks inimestel, kes öösel häälitsevad ja palju liigutavad – etendavad voodis oma unenägusid, kuna aju pidurdavad süsteemid ei tööta enam korralikult.

Magusasöödikud suuremas ohus

Parkinsoni tõbi tuleb nähtavaks enamasti mitte varem kui keskeas. Kõige sagedasem sümptomite avaldumise iga on 60–65 ja vanemad, mis ei tähenda, et noortel inimestel ei võiks haigust tulla. Maailmas on Parkinsoni haigestumine tõusuteel. Üheks põhjuseks, et inimesed elavad vanemaks. Mehed on Parkinsonile vastuvõtlikumad kui naised, ja nii igal pool.

«Me ei tea, mis on Parkinsoni tõve mõttes ebatervislik elu,» ütleb Toomsoo. «Võtame näiteks suitsetamise, mis on ebatervislik, aga kui suitsetad, on su risk haigestuda Parkinsoni haigusesse väiksem. On näidatud, et nikotiinil on positiivne toime dopamiini rakkude elushoidmisel.» Toomsoo lisab aga, et haiguse ennetamise nimel ei tasu kindlasti suitsetama hakata, sest sigarettides sisalduvate kantserogeensete ainete tõttu võivad inimesed surra varem, kui Parkinsoni haigus jõuab tekkida. «Samuti on andmeid, et taimetoitlaste hulgas esineb Parkinsoni rohkem, sest taimi on pritsitud kõikvõimalike kemikaalidega. Kõige toksilisemad on kirsstomatid. Kõige puhtam on avokaado, sest seda kaitseb paks koor.»

Parkinsoni tõvega inimestel pole eriti teisi haigusi, küll aga esineb neil rohkem diabeeti. «Jälle toitumine – sööd valesid asju. On teada, et Parkinsoni tõve põdejate hulgas on väga suur magusaarmastajate hulk – šokosöödikud, kes pidurdamatult söövad kommi. Praegu tuleb järjest uuringuid, et rasvarikas toit ja vähe süsivesikuid on need, mis Parkinsoni haigete juba tekkinud haigust mõjutavad,» räägib Toomsoo.

On uuritud, et kui jood vähemasti kolm või enam tassi kohvi või musta või rohelist teed päevas, lükkad haiguse avaldumise keskeltläbi neli-viis aastat edasi. «Piimajoodikutel, kes aastakümneid tarbivad paki päevas, on suurem risk haigestuda. Keegi ei ütle, et sa ei või panna piima kohvi peale või tarvitada piimatooteid, aga liiter päevas ära juua mõjutab jällegi mikrobioomi.»    

Loe pikemalt Postimehest

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada