Mis saab loovutatud verest edasi?

Mis saab loovutatud verest edasi?

Kui inimene soovib verd loovutada, siis uuritakse tema tausta ja tehakse võimaluse korral vereloovutus. Siis jätkub täppistöö laborites ja tootmisruumides, kus ühe inimese verest valmistatakse komponendid paljudele abivajajatele.    

«Mulle öeldi, et minu veri läheb laste raviks,» teadis veredoonorist pereisa Marko enne jaanipäeva Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) verekeskuses, kirjutab Postimees Tervis.Vereandmine mehes hirmu ei tekita ja ta püüab seda vähemalt kord aastas teha. See harjumus jäi sisse kaitseväes teenides, seal pakuti doonorluse võimalust.


Verekeskuse vanemarst Gulara Khanirzajeva ütles, et imikute ja laste raviks valitakse mittesuitsetajatest doonorite verd, keda on mitu korda uuritud. Vereloovutamisele järgneb aga põhjalik töö, et tagada turvalisus.

Kui ühel päeval kogutakse veri PERHi verekeskusesse kokku, siis järgmisel päeval hakkavad selle töötlemisega pihta tootmisoperaatorid. «Siin valmistatakse verekomponente, me alustame vere tsentrifuugimisega. Tsentrifuugimine tagab vererakkude kihistumise, millega luuakse vajalik eeldus verekomponentide lahutamiseks eraldamise teel,» kirjeldas verekeskuse juhtiv tootmisoperaator Alla Jaksen.

Kui veri tsentrifuugist väljub, on see kihistunud ja kotis saab näha mahukat kollakat, õhukest halli ja tumepunast vereosiste kihti. «Kergem vereosis ehk plasma tõuseb üles, keskmise kihi moodustavad kergemad valgelibled ja vereliistakud ning kõige raskemad punalibled on põhjas,» selgitas verekeskuse tootmisjuht-ülemarst Erna Saarniit. Järgnevalt pressitakse kolm kihistunud vereosist vereseparaatoris hermeetilise süsteemi kaudu satelliitkottidesse ning 450 ml doonoriverest ongi eraldatud kolm komponenti.    

Täisverest eraldatud plasma külmutatakse ja väljastatakse haigla tellimusel patsientide raviks. «Kõik hüübimisfaktorid, mis on plasmas, lagunevad toatemperatuuril väga kiiresti. Meil on vaja neid säilitada ning selleks on ette nähtud kiirkülmutus. See kestab 45 minutit ja toimub temperatuuril –40 °C, siis ongi valmis värskelt külmutatud plasma,» kirjeldas Jaksen. Pärast seda pannakse plasma tavalistesse sügavkülmikutesse (–26 °C ja madalam temperatuur), kus saab seda säilitada kolm aastat.

Vereplasma ülekanne on vajalik suurte verejooksude ja hüübimishäirete korral ning see on toormaterjaliks plasmapreparaatide valmistamisel – sellest valmistatakse ka üle 20 ravimi, kirjeldas Saarniit. Plasmast eraldatakse ka hüübimisfaktoreid, mille kasutamine tagab patsientidele spetsiifilise ravi. Näiteks hemofiilia puhul vajab patsient üht konkreetset hüübimisfaktorit. Sellise vajaduse korral pole otstarbekas patsiendile üle kanda kogu plasmat, sest sellele kuluks suur kogus ja see oleks patsiendile väga koormav.

Erinevalt pika säilivusajaga plasmast säilivad punalibled vaid 35 ja vereliistakud seitse päeva, seetõttu tuleb nende varusid eriti täpselt jälgida. Punaliblesid kasutatakse aneemia raviks, aga ka suurte verejooksude ja traumade puhul ning sünnitusabis. Vereliistakutel on aga tähtis roll vere hüübivuse tagamisel.

Pärast täisverest eraldamist lisatakse punalibledele toitelahus, et rakud oleksid säilitamise ajal elujõulised. Seda nimetatakse punaliblede suspensiooniks ja kasutatakse vereülekanneteks. Vereliistakute ja valgeliblede kihist eraldatakse aga spetsiaalse protseduuriga vereliistakud ning valmistatakse neist kontsentraat. «Vereliistakuid silmaga kontsentraadis ei näe, kuid elujõulised vereliistakud tekitavad spetsiifilise sillerduse, mis on nähtav vastu valgust. Seda nimetame inglijuusteks,» sõnas Saarniit.

Vereliistakuid säilitatakse inkubaatoris loksutavatel riiulitel, et need ei kleepuks. Neid vajavad näiteks keemia- ja kiiritusravi patsiendid, kelle organism ei tooda piisavalt vereliistakuid. «On doonoreid, kes loovutavad ainult vereliistakuid. Protseduur kestab kaua, inimene loovutab vereliistakuid ja ülejäänud veri kantakse talle kohe tagasi. Doonorid on väga tublid – kui on vaja abi, siis nad leiavad aja ja veedavad siin poolteist-kaks tundi,» kiitis Saarniit.

Alla tunniajase protseduuri käigus saab loovutada ka ainult plasmat. Sel puhul eraldatakse verest kohe plasma ning muud vereosised kantakse doonorile tagasi. Nii saab korraga koguda 720 ml plasmat, mida muidu loovutaks mitu täisveredoonorit.

Loe pikemalt Postimees Tervisest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada