Eesti inimesed jäävad depressiooni küüsi

Eesti inimesed jäävad depressiooni küüsi Foto: Shutterstock

Mittetulundusühing plaanib ainulaadse kampaania abil jõuda kümnete tuhandete eestimaalasteni, et seeläbi rääkida meid üha rohkem painavast haigusest – depressioonist.    

Nimelt näitab WHO statistika, et depressioon on diagnoositud umbes 75 000 eestimaalasel ehk 5,9 protsendil kõigist meie inimestest, kirjutab Postimees.

Teisisõnu, depressioon halvab iga saja hulgast viit-kuut inimest. Võrdluseks, meie lähinaabritel Lätis ja Soomes on see protsent vastavalt 4,9 ja 5,6. Olgugi et vahed riikide vahel on imeväikesed, on see näitaja Euroopas meie omast suurem vaid Ukrainas.

2014. aastal Eesti põhikooliõpilaste seas tehtud uuring näitas koguni, et ligi kolmandikul neist noortest esines viimase aasta jooksul depressiivseid episoode. Hinnanguliselt jääb Eestis igal aastal abita 45 000 inimest.

Uuringud näitavad, et abi saamine võtab kaua aega, sest vaimsest tervisest ja selle häirete tunnustest ei teata palju, samuti ei teata, kuidas pääseda ravile, ning psüühikahäirediagnoosiga inimeste suhtes valitsevad eelarvamused.

Et inimesed teadvustaksid, et neil võib olla probleem, ja et nad saaksid vajalikku abi, ongi vaimse tervisega tegelemisele pühendunud MTÜ Peaasjad ellu kutsunud kampaania "Must lumi".

Nimi viitab kevadele, mil sulav lumi just seda värvi muutub. Kevad on ka aeg, mil inimesed muutuvad vaimse tervise probleemide, eeskätt depressiooni suhtes haavatavamaks.

Mittetulundusühing püüab teha midagi näiliselt võimatut: jõuda vähemalt 30 000 inimeseni. Otsa tegid lahti eraettevõtted, test saadetakse ka riigiasutustele ja koolidele. Kaasatud ettevõtteid, asutusi, liite saab kokku üle kolmekümne.

"Tegelikult on see 30 000 pigem vahe-eesmärk," ütleb vaimsele tervisele keskenduva portaali Peaasi tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. "Link testile jõuab nii paljude inimeste kirjakasti, aga testi saavad täita teisedki. Eks märtsi lõpus ole näha, kui suure hulga inimesteni me jõuame. Hästi tore oleks jõuda nende 70 000ni, kellel praegu depressioon on," räägib ta.

Seni on testile vastanud pisut üle tuhande inimese sellistest suurtest ettevõtetest nagu Viru Keemia Grupp, Rahva Raamat ja Helmes. Testi tegi 1139 inimest ja tulemus: ligi poolel on depressiooninäitaja üle piirnormi.

See tähendab, et umbes 45 protsendil näitas test sedavõrd palju depressioonisümptomeid, et neil tuleks selle probleemiga tegelda: kas konsulteerida spetsialistiga või hakata omal käel tervist tugevdama.

"See on päris suur arv. Midagi sellist me ei oodanud," lausub Oidermaa. Samas tuleb rõhutada, et test saadeti ligi 5000 inimesele, kellest vastas veidi üle tuhande. Tõenäoliselt tegidki testi just need, keda teema kõnetas ja kel oli, mida vastata.

Test, mida kasutatakse depressiooni sõeluuringuks mitmel pool maailmas, koosneb kümnest küsimusest, lisaks küsimus suitsiidimõtete kohta. See pole kaugeltki mingi diagnostiline instrument, pigem aitab tegijal peeglisse vaadata.

"Kui testi tulemus on üle piirnormi, ei tähenda see kliinilist diagnoosi. Kuid kindlasti on tegemist selle kohaga, kus tuleks midagigi igaks juhuks ette võtta," ütleb kliiniline psühholoog.

Testis uuritakse, kas vastajal on viimase kuu jooksul olnud jõuetust või unetust, või on ta tundnud, et tulevik näib lootusetu. Lisaküsimuses tuleb vastata, kas viimase kuu jooksul ollakse korduvalt mõelnud surmast või enesetapust. Vastused viimasele küsimusele näitavad karmi pilti: jaatavalt vastas viiendik.

Loe depressiooni põdenud inimese kogemuse ja selle haiguse ravivõimaluste kohta Postimehest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

veera voll.
01.04.18 22:46
arvan,et kõik psühhiaatrid ei oskagi diagnoosida või siis ravida .Mina käisin mõned aastad tagasi Keskhaiglas neuroloogi juures ,tundus,et see arst oli juudi arst.
Takirjutas mulle tabletid ,kus oli infos täpne sõnastus depressiooni raviks ,kahjuks nüüd neid ravimeid ei ole,ei mäleta ka õieti nimegi.Peale mehe surma jäin uuest depressiooni enam eisaa mingeid õigeid ravimeidon üks Fluksi nimeline ei tunne sellest ravimist küll ennast hästi,ikkagi on enese tunne halb ja teiseks tahan väga palju magada,olen optimist ja rõõmsa meelne muide muidugi kui olen terve. Veera.
-5
   
+2

Lisa kommentaar

Saada