Gripi tüsistused nõuavad eakate elusid

Peamiselt põhjustavad haigestumisi gripiviirused, mille osakaal muude viiruste seas jäi 72 protsendi juurde, selgus terviseameti värskest statistikast. 

Grippi haigestumisi põhjustavad ringluses olevad kolm gripiviirust, neist kaks on A ja üks B-gripiviirus. B-gripiviirus on hooajale iseloomulikult kujunenud domineerivaks gripiviiruseks. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid haigestumised valdavalt seotud RS-viirusega ja seda ligi 21 protsendil juhtudest.

Grippi haigestumine oli kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas,  Pärnu-, Järva- ja Viljandimaal.

Gripihooaja algusest ehk alates oktoobrist on vajanud gripi tõttu haiglaravi  623 patsienti, neist 66 protsenti olid tööealised või vanemad inimesed. Kõikidest haiglaravi vajanutest 287  on jõudnud haiglasse viimasel kolmel nädalal. 

Intensiivravi on terviseameti andmeil vajanud 74 inimest vanuses 45 – 92 eluaastat, neist  70 kuulusid  riskirühmadesse. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve, kolme inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks  jõudsid haiglasse üliraskes seisundis. 

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 23 inimest vanuses 60 – 89 eluaastat. Kõik kuulusid   riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu.

Hoidu gripist järgides nelja lihtsat reeglit: 

• pese tihti käsi;
• köhides ja aevastades kata suu;
• hoia haigetega vahet;
• haigena püsi kodus.