Nakkusarst Kai Zilmeri sõnul avaldab uus keskkond mõju organismi vastupanuvõimele ja muudab selle haigustele tavapärasest vastuvõtlikumaks, kirjutab Postimehe terviseportaal. Kuna lapse organism on täiskasvanu omast õrnem, kimbutavad haigused rohkem just lapsi.
Nii juhtus ka Olga Golikova perega. Kui sügisesel koolivaheajal Tenerifele puhkama sõideti, haigestus seitsmeaastane tütar juba kolmandal päeval larüngiiti ehk kõripõletikku ja veemõnudega oli selleks korraks kõik.
«Saabusime saarele esmaspäeva õhtul ja jõudsime natuke basseinis supelda. Vanem tüdruk on seitsmeaastane ja tahab juba iseseisev olla. Palusin teda mitu korda, et tulgu veest välja, aga ta leidis iga kord mingi põhjuse, miks tagasi vette minna,» rääkis Golikova.
Vees sulistamine läks liiale
Teisipäeval läks pere mere äärde ja veetis seal terve päeva. «Õhtul tundsin, et midagi oli valesti. Ta nägi natuke väsinud välja, kuid ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Kolmapäeval läks tütre hääl natuke kähedaks, kuid palavikku ei olnud ja me sõitsime veekeskusesse,» meenutas ema. Õhtul hotelli tagasi jõudes oli tütrel hääl täiesti kadunud ja palavik tõusnud umbes 37,5 peale.
«Neljapäeva hommikul tuli lastearst teda vaatama ja ütles, et lapsel on larüngiit. Varem pole tal kõriga mingeid probleeme olnud, pigem viirushaigused. Arst andis kohe ka antibiootikumide retsepti,» ütles Golikova. Paar päeva raviti last hotellis, käidi ka haiglas, kus sai inhalaatoriga hingamist teha.
«Turistibussides, autodes ja siseruumides töötab konditsioneer. Õues on 25–30 kraadi ja bussis 20 kraadi. Oleme tütrega ka varem puhanud, kuid kunagi mitte sügisel ega talvel, ilmselt oli temperatuurivahe tema jaoks harjumatu,» rääkis lapsevanem.
Perearst Karmen Jolleri arvates võib kliima- ja temperatuurivahetus küll lapse haigestumist soodustada, kuid eelkõige tingib haiguse teistsugune keskkond, millega laps pole harjunud. «Enamasti ei saa laps reisi ajal piisavalt puhata, kas unustab puhkamise ega taju tavapärast moodi väsimust või reisiplaanide tõttu ei tee näiteks oma päevauinakut,» ütles Joller.
Siiski teab Joller oma patsientide kogemusest, et mõnikord lapsed hoopis paranevad reisi ajal: taanduvad nahaprobleemid, kaovad viirushaiguste tüsistused, mis on kaua kestnud.
Soojal maalgi võib külmetuda
Sooja kliimaga riikides võib siseruumides konditsioneeri tõttu olla väga jahe. Seetõttu tasub käepärast hoida ka veidi soojemaid riideid: kampsuneid ja sokke, rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja ja nakkusarst Kai Zilmer. Nii laste kui ka täiskasvanute puhul on nakkusarsti sõnul reisil kõige sagedasemad terviseohud mitmesugused soolenakkused ning ülemiste hingamisteede viirushaigused.
«Osas riikides ohustavad reisijaid ka raskemad nakkushaigused, nagu malaaria, A-hepatiit, Dengue palavik, Zika viirus. Samuti on terviseohud mittenakkuslikud probleemid, nagu päikesepõletus ja allergiad,» rääkis Zilmer. Organismi mõjutavad ka ajavahe, teistsugune kliima ja õhuniiskus.
Arvestada tuleb ka sellega, et rahvarohketes kohtades, nagu lennujaamades, hotellides ja kõikvõimalike vaatamisväärsuste juures, puututakse kokku paljude inimestega.
Lisa kommentaar