Suuvesi – kasutada või mitte?

Suuvesi – kasutada või mitte?

Suuvee kasutamine on saanud paljude inimeste igapäevaseks suuhoolduse osaks, lubades tervemaid hambaid ja igemeid, vähem hambakivi ja kattu ning paremat hingeõhku. Suur suuvete valik võib ajada inimese segadusse. Sellele, millist suuvett ja kas üldse peaks kasutama, kirjutab ajakirjas Apteeker suuhügienist Piret Mägi.


Viited: kosmeetilised suuveed

Tervete hammaste ja igemete aluseks on regulaarne puhastusrutiin. See tähendab hammaste harjamist kaks korda päevas, korraga 2–3 minutit fluoriidi sisaldava hambapastaga. Hambaid tuleks pesta hommikul kohe pärast ärkamist ja õhtul enne magama minemist. Kuna hambaharjaga ei pääse puhastama kitsaid hambavahesid, tuleb lisaks kasutada veel hambaniiti või veepritsi ehk waterpik´i.

Kui inimene puhastab hambaid korrektselt ja suuhaigused puuduvad, siis suuvett lisaks kasutama ei pea. Mõningatel juhtudel on suuvee kasutamine siiski vajalik.

Suuvete jagunemine

Suuveed saab jaotada kahte gruppi: kosmeetilised suuveed ja terapeutilised ehk ravi eesmärgiks mõeldud tooted.

Kosmeetilised suuveed värskendavad ajutiselt hingeõhku, on tavaliselt piparmündi lõhna ja maitsega. Ajutine värskendus on aga ka kõik, mida need tooted teevad. Pärast lühikese aja möödumist on piparmündimaitse kadunud ja toodet peab uuesti kasutama. Kosmeetilised suuveed ei ravi suu- ja hambahaigusi ega saa jagu halvast hingeõhust.

Seevastu terapeutilised suuveed on mõeldud mitmete suuhaiguste leevenduseks. Tasub aga meeles pidada, et üksnes suuveega ei ole võimalik ravida näiteks ei igemepõletikku ega halba hingeõhku. Esamalt tuleks külastada suuhügienisti või hambaarsti, kes eemaldab hammastelt katu ja hambakivi ning annab seejärel ka juhised õigeteks hügieenivõteteks.

Olemas on ka valgendavad suuveed, mis ennetavad pigmendi teket ja aitavad puhastada hambaid katust.

Et suuveest oleks ka kasu, tuleb kindlasti lugeda pakendil olevat kasutusjuhendit ning toodet vastavalt sellele kasutada!

Millal kasutada?

Enamlevinud probleemid, mille puhul suuvee kasutamisest abi võib olla, on näiteks aftid, igemepõletik ning halb hingeõhk.

Suuhaavandite ehk aftide puhul võib antimikroobse toimega suuvesi kiirendada tervenemist ja hoiab ära põletiku teket haava ümber.

Igemepõletiku ehk gingiviidi puhul on abi kloorheksidiiniga suuveest, mis on põletikuvastase toimega ning hävitab seened ja bakterid.

Tavalisest veidi suurema kloorheksidiinisisaldusega 0,2-protsendilist suuvett tuleks kasutada lühiajalise kuurina, mitte üle kahe nädala. See võib abistava vahendina olla kasutusel ka näiteks pärast hamba väljatõmbamist või implantaadi paigaldust.

Lahjemat, 0,06 protsendi kloorheksidiinisisaldusega suuvett võiks kasutada inimesed, kellel on hammaste pesu raskendatud, igemed kergelt põletikulised või hambakatt kerge tekkima.

Fluoriidisisaldusega suuvett tuleks kasutada kõrge kaarieseriskiga inimestel, suukuivuse korral, mis võib olla põhjustatud ka ravimitest, ja inimestel, kellel on hambapesu raskendatud.

Erosiooni tagajärjel tekkinud hammaste tundlikuse korral tuleks kasutada tundlikele hammastele mõeldud suuvett.

Suuvesi ja lapsed

Olemas on ka spetsiaalselt lastele mõeldud suuveed. Nende kasutamisega võiks aga oodata, kuni laps on vähemalt kuueaastane. Üheks põhjuseks on näiteks see, et tavaliselt on lapsed selles vanuses juba teadlikud, et suuvett ei tohi alla neelata.

Veendumaks, kas laps on valmis suuvett kasutama, võib lasta tal võtta väikese koguse kraanivett suhu ja seda suus ringi loksutada. Kui laps seda alla ei neela ja saab suus loksutamisega edukalt hakkama, siis järelikult on ta valmis vajadusel ka suuvett kasutama.

Kui suuvee kasutamine osutub vajalikuks, tuleks lapsele soovitada valida kindlasti alkoholi- ning suhkruvaba toode, mis sisaldaks ka antikarioosset ainet naatriumfluoriidi. Kuna näiteks tugeva mündimaitsega suuveed enamasti lastele ei meeldi, võiks lapsel lasta ise endale meelepärase maitsega suuvee valikul kaasa rääkida.

Soovitused breketikandjaile

Breketikandjatele on suuvesi suureks abiks, sest pärast iga söögikorda, kui toit on breketite vahele kinni jäänud, on hammaste harjamine ja niiditamine raskendatud. 

Kuna breketikandjatel on suurenenud kaarieseoht ja näts jääks breketite vahele kinni, on naatriumfluoriidiga suuvesi kindlasti hea vahend hammaste puhtana hoidmiseks. Soovitada võib ka suuvee väikesesse pudelisse ümber valamist, et seda oleks mugav tööle või kooli kaasa võtta, et pärast iga söögikorda saaks hambad puhtaks loputada.

Kindlasti tuleks breketikandjaile soovitada vältida suuvett, mis sisaldab värvaineid, kuna pikaajalise kasutamise tagajärjel võivad hambad tuhmuda.


Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada