Margus Viigimaa: maailma meditsiin liigub personaalmeditsiini poole
Maailma meditsiin liigub personaalmeditsiini poole ning Eesti peab selles kindlasti kaasa lööma, rääkis Eesti Kardioloogide Seltsi president Margus Viigimaa ajakirjale Eesti Arst antud kommentaaris.
Personaalmeditsiin on haiguste ennetuse ja ravi uut tüüpi käsitlus, mis võtab arvesse individuaalseid erinevusi inimese geenides, keskkonnas ja elustiilis. Eesti tegeleb personaalmeditsiini pilootprojektiga (2015–2018), mille üheks eesmärgiks on hinnata personaalmeditsiini rakendatavust Eesti tervishoius. Seda on kavas järele proovida vähemalt ühes kolmest kliinilisest valdkonnast (kardioloogia, onkoloogia, endokrinoloogia). Praegusel ajal on käimas pilootprojekti ettevalmistav eeluuring, mille põhjal valmib sügiseks pilootprojekti täpsustatud tegevus- ja rahastamiskava.
"Meie eelis on see, et meil on väga head andmebaasid ning inimeste toetus geeniandmete kasutamisele ja personaalsele käsitlusele. Eesti on väike, mobiilne ja meil on huvi personaalmeditsiini arendamise vastu. Meil on kõik eeldused olla selles vallas maailma teravaimas tipus," lisas Viigimaa.
Ta seletas, et geeniandmed on üks kõige innovatiivsemaid ja suurema perspektiiviga asju, millest on kliinilisse praktikasse praegu jõudnud alles esimesed viljad. Suured viljad hakkavad tulema, ühendades inimese isiku-, tervise- ja geeniandmed.
"Kui arstile on võimalik teha otsusetugi (nagu me praegu eri erialadel ka kavandame), kus on ühelt poolt palju süstematiseeritud uuringuid ja teiselt poolt inimese personaalsed andmed, siis see annaks täpsemalt sihitud ravi," ütles Viigimaa. "Niisugune otsusetugi peab olema tugi arstile, kuid see ei asenda teda. Ta aitab arstil personaliseeritumalt ravida, abistada diagnoosimisel ja personaliseeritud ravi määramisel."
Viigimaa ütles, et ülim eesmärk oleks see, kui saame konkreetse inimese kohta teada tema riskid ning määrata geeniinfo alusel talle sobivaima ravi. Selles vallas tehakse kogu maailmas alles esimesi samme. Näiteks on juhtivates ajakirjades ilmunud mitu artiklit Soome kohta, kus on uuritud 20 000 – 30 000 isiku geeniinfot ja leitud sellised geneetilised riskid, mis võimaldavad ennustada südame isheemiatõve ja südame-veresoonkonnahaiguste riski.
"Veel võib näiteks tuua essentsiaalse hüpertensiooni, mis on maailmas kõige enam invaliidistumist ja südame-veresoonkonna tüsistusi põhjustav haigus. Me oskame vererõhku langetada, hoida seda enam-vähem kontrolli all, aga me ei oska seda haigust veel ravida," rääkis Viigimaa. "Tegemist on tüüpilise multigeense haigusega. Oleme üle maailma leidnud vähemalt 29 nukleotiidi polümorfismi, aga meil on veel väga pikk tee minna. Neid alasid tuleb järjest juurde, kus me saame geenidest lisateavet."