Ain Aaviksoo: Personaalmeditsiin annab täpsemad otsused

Ain Aaviksoo. Foto: Julia-Maria Linna

Tervise- ja geeniandmete süstemaatilisel analüüsil põhinev personaalmeditsiin annab arstidele otsusetoe, mis tähendab suuremat täpsust konkreetse patsiendiga tegelemisel, rääkis sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo.

Sotsiaalministeeriumi juhitava Eesti personaalmeditsiini pilootprojekti (2015–2018) üheks eesmärgiks on hinnata personaalmeditsiini rakendatavust Eesti tervishoius. Seda on kavas järele proovida vähemalt ühes kolmest kliinilisest valdkonnast (kardioloogia, onkoloogia, endokrinoloogia). Praegusel ajal on käimas pilootprojekti ettevalmistav eeluuring, mille põhjal valmib sügiseks pilootprojekti täpsustatud tegevus- ja rahastamiskava.

Ain Aaviksoo seletas, et personaalmeditsiin on haiguste ennetuse ja ravi uut tüüpi käsitlus, mis võtab arvesse individuaalseid erinevusi inimese geenides, keskkonnas ja elustiilis. Praktikas annab personaalmeditsiin arstile ja patsiendile tehnilise tööriista – otsusetoe –, mis võimaldab olemasolevale üldisele meditsiiniteadmisele tuginedes kasutada kõiki patsiendi tervise- ja geeniandmed ning neid süstemaatiliselt infotehnoloogia abil analüüsida.

"Andmete hulk on kasvanud nii suureks, et ilma sellise otsusetoeta käib nende läbimõeldud kasutamine üle jõu," lausus Aaviksoo. "Personaliseeritus tähendab seda, et tegeleme patsiendiga individuaalselt, mitte umbmäärase keskmise ravisoovituse järgi." Patsiendi osalus ja motivatsioon peaksid kasvama, kuna personaalmeditsiini abil viiakse riskid ja võimalused konkreetse inimese tasandile. Personaalmeditsiiniga püütakse ära hoida tulevikusündmusi, mitte ei tegeleta tagajärgedega.

Aaviksoo rääkis, et kuigi patsiendi ja arsti suhe on olnud alati personaalne, siis abi, mida arstil on võimalus pakkuda, on siiski üldistav – kõigepealt valitakse keskmiselt kõige kulutõhusam käsitlusviis. Personaalmeditsiini puhul on kaalutlemine täpsem, sest
infotehnoloogia toel individuaalseid eripärasid analüüsides pakutakse välja lahendus, mis töötab sel patsiendil tõenäoliselt paremini kui teisel.

Aaviksoo sõnul on valdav osa personaalmeditsiinist praegu veel teadus-arendustegevuse faasis. Eri riikide personaalmeditsiiniprogrammidesse tehakse suuri investeeringuid.

"Eestis on geenivaramu info hulk proportsioonina meie rahvastikust väga suur. Meil on võimalik geeniandmeid muude terviseandmetega siduda oluliselt lihtsamini ja ulatuslikumalt kui mujal," ütles Aaviksoo. "Siiski, meie fenotüübi andmete kvaliteet on varieeruv ja kindlasti kõike praktikas nii hästi kasutada ei saa, kui tahaksime."

Pilootprojekti eesmärk on leida üles need kliinilised olukorrad, kus tervise- ja geeniandmeid ühendav ot-susetugi võiks anda arstile suurema kindlustunde.

"Mis on Eesti eelis? Maailmas ei ole praegu teist sellist riiki, kus geeni- ja haiguseandmed oleks võimalik tehnoloogilises mõttes nii sujuvalt ühendada, kus juriidilises mõttes oleksid reeglid selged ja ühiskond selleks nii valmis. See on täiesti unikaalne olukord," seletas asekantsler. "Kokkuvõttes on meil teiste riikide ees 3–4aastane edumaa."

Originaalartikkel ilmus ajakirjas Eesti Arst.

Kas see artikkel oli kasulik?