Uuring: kaks kolmandikku elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks

Uuring: kaks kolmandikku elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks

Eesti elanikest peab 70 protsenti arstiabi kvaliteeti heaks ning ligikaudu pooled inimestest on rahul arstiabi kättesaadavusega.

See selgus Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa poolt tellitud uuringust „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2014“, mille viis läbi uuringufirma TNS EMOR.

Neli viiendikku elanikest on viimase aasta jooksul pöördunud oma terviseprobleemiga mõne arsti poole. Kõige enam ehk 68% inimestest külastas perearsti ja eriarsti juures käisid aasta jooksul pooled vastanutest. Kõige rohkem ollakse rahul hambaarsti (97%) ja pereõega (95%). Rahulolu hambaarstiteenusega on küll kõrge, ent soovitusliku sagedusega käib hambaarsti juures endiselt liiga vähe inimesi. Perearsti puhul mõjutab patsiendi rahulolu kõige tugevamalt see, kuidas perearst temaga suhtleb ja kui arusaadavalt suudab ta selgitada erinevaid ravivõimalusi. Eriarsti puhul mõjutab rahulolu kõige enam eriarsti asjatundlikkus.

„Uuringust selgunud arvamused ja hoiakud on oluliseks sisendiks nii Sotsiaalministeeriumi kui ka poliitikute edasiste tööde ja tegevuste planeerimisele. Meie ühine eesmärk on arstiabi kvaliteedi ja kättesaadavuse säilimine ja paranemine,“ ütles tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev uuringu tutvustamisel. „Muuhulgas selgus uuringust, et hambaarsti külastab iga-aastaselt alla poole elanikest. Selles kontekstis töötame välja täiskasvanute hambaravi hüvitamise programmi, mis sisuliselt tähendab alates 2017. aastast ligikaudu 12 miljoni euro suunamist sellesse,“ lisas minister.

Sel aastal uuriti esmakordselt, missugune on inimeste teadlikkus ja kogemus seoses laste hambaraviga. Selgus, et 88% elanikest teavad, et kuni 19-aastastele lastele ja noortele on hambaravi tasuta. 69% vastanutest on viimase aasta jooksul lapsega hambaarsti juures käinud või on noor iseseisvalt hambaarsti külastanud.

Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul on ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohast oluline kogu kindlustuspaketi terviklik arendamine, sealjuures tuleb tähelepanu pöörata nii kaasaegsete ja kulutõhusate teenuste ja ravimite kättesaadavusele kui ka arstiabi ajalise ja geograafilise kättesaadavuse regulaarsele analüüsile ja parendamisele.

„Meil on heal tasemel ja väga hea kättesaadavusega perearstiabi, samuti on igaühele Eestis tagatud erakorralise arstiabi väga kiire kättesaadavus,“ rõhutas Ross. “Eriarstiabi plaaniliste ooteaegade osas on veel arenguruumi ning haigekassa poolt panustame ooteaegade lühendamisse toetades esmatasandi arengut, rakendades ambulatoorseid vastuvõtte motiveerivat rahastust eriarstiabis ning pöörates tähelepanu ka e-teenuste arendamisele.“

43% elanikest peab arstiabi kättesaadavust heaks. Elanike hinnangul on probleemiks eeskätt eriarstiabi kättesaadavus, millega seoses on probleeme olnud umbes viiendikul inimestest, kes on viimase aasta jooksul eriarsti külastanud. Probleeme on kogenud teistest enam Põhja-Eesti, sealhulgas Tallinna elanikud. Kõige enam on eriarstiabi kättesaadavusega rahul maaelanikud. Samas eelistavad üle poolte vastanutest, et ravikindlustus kataks kõiki tervishoiuteenuseid isegi juhul, kui ravijärjekorrad oleksid kohati väga pikad. Vaid kolmandik eelistaks lühikesi järjekordi ja piiratud hulgal ravikindlustuse kaudu rahastatud teenuseid. Valmisolek ise arstiabi eest maksta on viimase kuue aasta jooksul küll kasvanud, ent summad, mida ollakse valmis oma rahakotist välja käima, on küllaltki väikesed. Kolmandik elanikest oleksid nõus maksma kuni kakskümmend eurot. Sealhulgas kõige sagedamini ollakse nõus maksma kuus kuni kümme või üksteist kuni kakskümmend eurot (mõlemal juhul 13% elanikest). Üle viiekümne euro on nõus maksma 14% elanikest (2013. aastal 9%).

TNS EMOR küsitles 2015. aasta veebruaris ja märtsis 1645 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat eesmärgiga saada ülevaade elanike hinnangutest oma tervisele, arstiabile, tervishoiukorraldusele, tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile.    

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

2 kommentaari

KAS SEE ON MÕNI MÕNITAMINE VÕI??? Ma lihtsalt EI USU seda!!
31.05.15 18:17
2/3 peab olukorda heaks?!? :(
Silmaarsti juurde peab ootama NELI KUUD !!! Ja mul on mõlemas silmas glaukoom, mõlemas silmas läätse implantaadid jms. Seega kontroll pidevalt KOHUSTUSLIK.
Aga üksikuks jäänud raske puudega pensionärina mul lihtsalt pole võimalik tasulisse pöörduda. Söömata võib veel olla, aga rohud on vajalikud,pealegi mul hemoglobiin langenud 59-ni kahel korral, saanud vereülekandeid.
Ja siis veel ei usuta, et see põhjustatud toitumisprobleemidest!!! See on ülimalt solvav, mitte ei tekita RAHULOLU!!!! :(
-140
   
+142
mari
30.05.15 10:33
mis kasu on kiirabist?inimesel olid kõik infarkti tunnused,kiirabi ei toimetanud inimest haiglasse.tulemuseks infarkt ja südame operatsioon.teine juhus.inimesel kõhuvalu.kiirabi arst isegi ei katsu kõhtu.tulemuseks sapipõie põletikule lisandus kõhukelme põletik.isegi mina arvasin diagnoosid ära,sest sümtomid olid nii ilmsed.need kes praegu kiirabi brigaadis sõidavad on täitsa võhikud.arstid kiirabisse tagasi!
-127
   
+160

Lisa kommentaar

Saada