Kõhulahtisust võivad põhjustada erinevad tegurid

Ühel juhul on see organismi kaitsereaktsioon, kui organismi sattunud aine tõlgendatakse kaitsemehhanismide poolt ohtlikuks, üritatakse neutraliseerida ja eemaldada ohuallikat – näiteks mürgistuse või infektsiooni korral. Teisalt võib põhjuseks olla haigus, näiteks mõni sisehaigus, mille puhul seedetrakt ei suuda oma tööga hakkama saada.

Kõhulahtisuse all mõistetakse rooja konsistentsi muutumist vedelaks ja roojamise sagenemist üle kolme korra ööpäevas. Ägeda kõhulahtisuse korral on sümptomid kestnud alla kolme nädala, probleemi pikema kestuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega. Käesolevas artiklis käsitletakse kõhulahtisuse nakkuslikke põhjusi. Ägeda kõhulahtisuse algpõhjus on enamasti infektsioon. Sagedasemad tekitajad on viirused või bakterid. Haigusnähtude põhjuseks võivad vahel harva olla ka algloomad või seened, kirjutab Mähe perearstikeskuse perearst Vanda Kristjan ajakirjas Apteeker.

Kõigi vesiste kõhulahtisuste esmaseks ravipõhimõtteks on vedelikutasakaalu korrigeerimine ja säilitamine ning seejärel toitumuse eest hoolitsemine. Vedelikutasakaalu jälgimine on eriti oluline imikutel ja väikelastel, sest vedeliku kogus väikeses organismis on väike ja minimaalne vedelikukadu võib kiiresti – tundidega – viia ohtlike seisundite kujunemisele. Ohusümptomid on loidus, nõrkus, keeldumine vedelikust, vähenenud diurees, laps on silmanähtavalt "kokku kuivanud", nahk lõtv.

Ennetuse A ja O on käte pesemine, rõhutab perearst.

Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (aprill 2015). 

Kas see artikkel oli kasulik?