Ligi kolmveerand Eesti elanikest peab tervishoiuteenuste kvaliteeti heaks

Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab 73% Eesti elanikest, et tervishoiuteenuste üldine kvaliteet on Eestis hea. 43% eestlastest on seisukohal, et tervishoiuteenused on Eestis samal tasemel kui mujal Euroopa Liidus. Tervishoiuteenuste kvaliteedi kõige olulisemaks kriteeriumiks peavad eestlased nagu ka teised eurooplased haritud meditsiinipersonali, samal ajal kui lühikest ravijärjekorda loetakse Eestis tunduvalt olulisemaks (39% vastanutest) kui Euroopas keskmiselt (24% vastanutest).

Lisaks avaliku arvamuse uuringule avaldas Euroopa Komisjon täna veel kaks patsiendiohutust käsitlevat dokumenti, millest nähtub, et kuigi riiklike programmide kujundamisel on tehtud tublit tööd ja on loodud süsteemid, mille abil patsient saab teatada oma raviga seotud probleemidest, tuleb veel palju teha patsientide õigusi käsitlevate rakendussätete ja eelkõige tervishoiutöötajate hariduse ja koolituse vallas.
 
Eurobaromeetri uuring patsiendi ohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta toimus 2013. aasta novembrist detsembrini kõigis 28 liikmesriigis. Kui ELi kodanikest veidi üle poole (53%) peab tõenäoliseks, et nende riigis võib patsient haiglaravi käigus kahju saada, siis Eestis on sellisel arvamusel ainult 37% inimestest. Kõnealune protsent on riigiti väga erinev (82% Küprosel ja 21% Austrias).

Kuigi eestlased on tervishoiu kvaliteediga oma riigis üldiselt rahul, ütles koguni 38% vastanutest, et neil või nende pereliikmetel on tervishoiuteenuseid saades esinenud probleeme (nt haiglast saadud nakkusi, valeravi, kirurgilisi vigu, valesti määratud ravimeid jms). ELis keskmiselt mainis selliseid kõrvalekaldeid vaid pisut üle veerandi (27%) inimestest.

Vastupidine on aga seis kogetud probleemidest teatamisel. Kui ELis keskmiselt andis kõrvalekalletest teada 46% patsientidest või nende lähedastest, siis Eestis ainult 30%. Siiski on see näitaja 2009. aastaga võrreldes 7% võrra paranenud.

Kas see artikkel oli kasulik?