Kuidas arstile oma peavalu kirjeldada?

Kuidas arstile oma peavalu kirjeldada? Foto: IStock

Peavalud on üks väga suur valdkond neuroloogi ambulatoorses töös, tõdeb Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloog Toomas Toomsoo, kelle üks erialane huvi on just peavalud. Arst annab nõu, kuidas oma peavalu kirjeldada tuleks, et probleemile jälile saada.

Kui sage põhjus neuroloogi poole pöördumisel on peavalu?

Peavalud on temaatika, mida paljuski saab lahendada  perearst, kuid esineb tõsiseid ja keerulisi peavalusid, millega pöördutakse eriarsti poole. Näiteks meestel esinev migreenisarnane kobarpeavalu, mida esineb küll harva, kuid kui seda ära ei tunta, on peavalu väga raske taluda. On ka selline peavalu tüüp nagu hemicrania continua, millele polegi head eestikeelset terminit.  Tegemist on ühe peapoole valuga, mille vastu aitab selle peavalutüübi äratundmine ja ravi. Ka seda esineb harva, kuid arst peab oskama seda ära tunda, kui inimene kurdab, et tal esinevad lühiaegsed, kuni 30-minutised peavalu episoodid ning valu on alati ühes pea pooles.

Meditsiini võlu seisnebki selles, et peab haiguse ära tundma. Selleks peavad arstil omakorda olema teadmised ning ta peab oskama küsida. Ka neuroloogide hulgas on spetsialiste, kes kitsamalt just peavaluga tegelevad.

Kuidas peaks arstile oma peavalu kirjeldama?

Üks sõlmküsimusi on alati see, kas peavalud on ühesugused või erinevad. Inimene räägib tavaliselt sellest peavalust, mis teda kõige rohkem häirib, kuid võib selguda, et tegelema peab hoopis mõnd teist tüüpi peavaluga, mida esineb sagedamini. Näiteks migreeni ja pingetüüpi peavalu  põhjused ja ravi on erinevad. Teiseks tuleb kindlasti süveneda provotseerivatesse faktoritesse ning see võtab aega. Näiteks naistel esineb menstruaalmigreen, mis on omaette väga keeruline teema. Sellega tegelevad vastava ettevalmistusega neuroloogid ja günekoloogid.

Kui esimese korraga ei saa aru, millist tüüpi peavaluga tegu ja inimene ei oska selgitada ka, siis tulebki patsient koju saata küsimustega: kust täpselt valutab – kas otsmik, oimupiirkond, silmaümbrus, kas valu on ühe- või kahepoolne, kui sagedasti pea valutab, milline on valu skaalal 1-10, kas valu on silmades, kas silmapilu läheb valu ajal kitsamaks, kas valu leevendub pikali heites, mis valu provotseerib – kas pingeline koosolek või töönädal, toiduained, menstruatsioon, lennukisõit. Näiteks on olemas haruldased peavalud, mis seotud just lendamisega. Siin omad nipid, mida peab inimestega rääkima.

Suur rõhk on ka välja selgitamisel, kas peavalu võib olla põhjustatud mõnest teisest haigusest, alates põskkoopapõletikust kuni ajuhaigusteni. Küsime, kas peavalu on hommikul ärgates, kas lamades või püstiasendis.

Näiteks võib esineda madala seljaajuvedeliku rõhu peavalu. Ühel patsiendil tekkis see purjetamisel äkilisest liigutusest tekkinud kaelatraumast, mis tingis omakorda madala seljaajuvedeliku rõhu. Selle ravi on kofeiin. Arst peab olema palju lugenud ja selliste haigustega tegelenud, et oskaks kahtlustada ja ära tunda.

Mis võib juhtuda, kui peavalu ei ravita?

Põhiliselt ikka ravitakse, aga sageli valesti. Kui inimesed võtavad palju valuvaigisteid, võib tekkida ravimsõltuv peavalu ja see on sõltuvushäire. Nõiaringist ei saa välja enne valuravi katkestamist ja  sagedasti saavad need inimesed siis peavaludest täielikult lahti.

Millised on uuemad ravivõimalused peavalu valdkonnas?

Seni, kuni me ei tea, miks üks või teine peavalu tekib, head ravi ei ole. Näiteks täna ei ole selge, miks migreen tekib. Auraga ja aurata migreenil on erinev tekkemehhanism, kuid ei teata, kust see alguse saab.

Millised on viimase aja huvitavaimad uuringuid peavalu valdkonnas teile kui praktikule?

Kindlasti on huvitav valdkond uni ja unega seotud teemad. On näiteks uuritud, kas uneapnoe võib olla sage põhjus migreenide tekkimisel. Ühes uuringus leiti, et raske uneapnoe mitte, küll aga kerge uneapnoe -  kuni 20% migreenikutel esines uneapnoe. See tähendab, et valuvaigistiga ravimise asemel tuleks uurida und. Samas ei leitud, et uneapnoe võiks olla sagedasem pingetüüpi peavalude all kannatajatel.

Mõned aastad tagasi viisid soomlased läbi uuringu, kus näidati, et valehambumusega inimestel esines sagedamini pingetüüpi peavalu.

Mind ennast on huvitanud kaasasündinud südamekodade vaheseina defekti seos migreeniga. Ainuüksi defekti esinemine ei tähenda, et selle peaks sulgema, kuid maailmas on leitud, et defekti esineb rohkem auraga migreeni kannatajate seas - kuni 40%. Kui nö auk suletakse, siis  auraga migreenid kaovad. Samas tuleb arvesse võtta, et peale operatsiooni saavad inimesed verd vedeldavat ravi, millel on ka valuvaigistav toime. Kuid migreen ei tule tagasi ka siis, kui valuvaigistit enam ei võeta. Teisalt on patsiente, kellel ka augu sulgemine pole migreene  ära  kaotanud. Seega segadust on jätkuvalt palju.

Teaduslikku uuringut, mis tõestaks statistiliselt olulist efekti suletud ja mittesuletute defektide vahel, ei ole. Minu kogemus on see, et kaheksast inimesest, kel defekt on parandatud, on 80% täielikult tervistunud. On juhtumeid, kus valud kadunud ja aurad jäänud või need hiljem kadunud. Ühel inimesel, kel auk täielikult ei sulgunud, jäid migreenid kestma, kuid mitte enam kui 1- 2 atakki kolme kuu vältel. Enne sulgemist oli tal aga 10-14 atakki kolme kuu  vältel - paranemine siiski oli.

Tegu on invasiivse protseduuriga, millel oma ohud, ning me ei saa seda kõigile soovitada. Kuid teatud inimestele, kelle puhul on kogu muu raviarsenal ära proovitud ning kes on valitud rangete kriteeriumite järgi, on see võib olla veel üks valik. 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada