Inimesed tõid välja tervishoiusüsteemi plussid ja miinused

Inimesed tõid välja tervishoiusüsteemi plussid ja miinused

Hinnang Eesti tervishoiu korraldusele on läbi aastate olnud üldiselt stabiilne. Tänavu hindab seda heaks 61% ja halvaks 37% elanikest.

Täna tutvustas uuringufirma Saar Poll sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringut „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2013“. Küsitletutel paluti anda hinnang riiklikule tervishoiusüsteemile.

MEELDIB
Arstiabi üldine kättesaadavus (8%)
Digiretsepti olemasolu ja mugavus (8%)
Hoolitsev, tähelepanelik, viisakas suhtumine (7%)
Kõrge kvalifikatsioon, kompetentsus (6%)
Perearstisüsteem, oma perearsti olemasolu (6%)
Uus kaasaegne tehnika, ruumid jm varustus, ehitatakse uusi haiglaid (4%)
Tasuta arstiabi, hüvitised ja uuringud haigekassa kulul, tervisekindlustuse olemasolu  (4%)

HÄIRIB
Pikad järjekorrad, pikk ooteaeg,  vastuvõtuaegadest ei peeta kinni (50%)
Teenused tasulised, kallid (12%)
Hoolimatu suhtumine, tähelepanematus(6%)
Ebaprofessionaalsus, madal kvaliteet (6%)
Arstiabi kättesaadavus halb(5%)
Arstide vähesus (4%)
Eriarstile keeruline pääseda (3%)

Praegust arstiabi kvaliteeti Eestis peab heaks 74% ja halvaks 24% elanikest. Praegust arstiabi kättesaadavust Eestis peab heaks 47% ja halvaks 51% elanikest.

Perearstisüsteemiga, mis võimaldab mistahes terviseprobleemiga pöörduda perearsti juurde, on rahul 80% Eesti elanikest. Rahul on oma praeguse perearstiga 86% ja pereõega 93% kunagi arsti/õega kokku puutunutest. Perearsti valikul peetakse valdavalt määravaks teguriks kas elukohalähedast asukohta (29%), arsti kompententsust (23%) või tuttavatalt kuuldud soovitusi arsti kohta (22%).

Aasta jooksul perearsti külastanutest (viimase korra põhjal) 85% sai registreerimisel  vastuvõtule soovitud aja, 66% pääses oma perearsti vastuvõtule kahe päeva jooksul, sh 32% samal päeval. Elanikest 89% saab vajadusel oma perearstilt või pereõelt nõu küsida telefoni teel ning 7% e-posti teel.

25% peab oluliseks, et perearst võtaks vähemalt ühel korral nädalas vastu ka pärast kella kuut õhtul, ligi 2% sooviksid, et seda teeks pereõde ning 15% vastajatest sooviks sellist võimalust hoolimata sellest, kas vastu võtab perearst või pereõde.

Pooled aasta jooksul perearsti külastanud vastajaist on saanud selle perioodi vältel perearstilt suunamise eriarsti vastuvõtule, sh 28% perearsti initsiatiivil ja 22% patsiendi soovil või nõudmisel. Registreerides eriarsti vastuvõtule, valib ligi neljandik vastajaid arsti, kelle juures on nad varem käinud. 1/5 vastajaist lähtub eriarsti valikul perearsti soovitusest.

Aasta jooksul eriarsti külastanutest (viimase korra põhjal) 58% sai registreerimisel vastuvõtule soovitud aja, 31% pääses eriarsti vastuvõtule nädala jooksul pärast registreerimist, samas 41% pidid ootama rohkem kui kuu. 35% on kogenud olukorda, kus teda ei registreeritud kohe eriarsti järjekorda, sest registreerima hakati alles teatud kuu- või nädalapäevast.

Valdav enamik tervishoiutöötajatega kokku puutunud inimestest on oma viimase kokkupuutega rahule jäänud. Hambaarsti ja eriarstiga rahul olijate osakaal on viimastel aastatel püsinud küllaltki stabiilsena, jäädes hambaarsti puhul vahemikku 93-96% ja eriarsti puhul vahemikku 87-90%.

Rahulolu perearsti ja kiirabiga on aastail 2008-2013 olnud kõikuva iseloomuga, jäädes perearsti puhul vahemikku 86-92%, kiirabi puhul vahemikku 85-91%. Rahulolematud vastajad toovad sagedaste probleemidena välja arsti ükskõikset või ebameeldivat suhtumist ja vähest kompetentsust.

Saar Poll OÜ viis ajavahemikul 9. november kuni 1. detsember 2013 läbi üleriigilise avaliku arvamuse küsitluse, kus suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti 1501 inimest vanuses 15-74 eluaastat. 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada