Mida teha, kui juhtub õnnetus kemikaaliga?

Mida teha, kui juhtub õnnetus kemikaaliga?

Mürgistusinfoliin 16662 statistika järgi on üle poolte mürgistustest põhjustatud erinevatest olmekemikaalidest, kas siis nende ettevaatamatul käitlemisel või eksikombel allaneelamisel. Mida teha, kui selline õnnetus juhtub?

Eriti ohustatud on alla 3-aastased lapsed, kelle jaoks kõik on uus ja huvitav ning kes tahavad kõiki uusi asju ka maitsta. Lastega juhtusid eelmisel aastal pea pooled (43%) kemikaalimürgistustest.

Mürgistusteabekeskuse peaspetsialist Ruth Kastanje selgitab, et kui õnnetus kemikaaliga on juhtunud, tuleb abistajatel või kannatanul endal kohe tegutsema asuda. Parimad abilised seejuures on puhas joogivesi ja värske õhk. „Juhul kui kemikaal sattus nahale, tuleb koheselt eemaldada saastunud riided ja loputada kahjustatud kohta voolava veega vähemalt 15 minutit. Kui aine oli originaalpakendis, tuleks pakendilt kontrollida toote pHd: pH alla 2 on tegemist söövitava happe ja pH üle 11,5 söövitava alusega. Sinna vahele jäävad väärtused on nahka ja limaskesti ärritava toimega. Täpsemate juhiste saamiseks helistada 16662, võttes telefoni juurde kaasa toote pakendi,“ soovitab Kastanje.

Kui tekkinud on põletushaavad või valu ei möödu, tuleks pöörduda arsti poole.

„Kemikaali sattumisel silma tuleb silma koheselt voolava veega loputama asuda. Silma loputatakse vähemalt 15 minutit, söövitava aine puhul kindlasti 30 minutit. Sellest sõltub silmas kahjustuse väljakujunemine,“ räägib Kastanje. Ta rõhutab, et silma loputamist ei tohi edasi lükata ka mitte arsti juurde sõitmiseks või kiirabisse helistamiseks – sel juhul jääb silmaarstil üle ravida juba keemilise põletusega silma. „Kui järgnevate tundide jooksul tekivad siiski väljendunud põletikunähud, valu ja pisaravool, tuleb pöörduda silmaarsti poole,“ lisab ta.

„Kemikaali sissehingamisel on oluline viia kannatanu kohe värske õhu kätte, hoidudes ise mürgist ainet sisse hingamast. Kui halb enesetunne värskes õhus ei möödu, vaid lisanduvad muud kaebused – köha, surve rinnus, õhupuudus –, helistada 16662,“ juhendab Kastanje. „Tähele tasuks panna, et kemikaali sissehingamisest tekkivaid tervisekaebusi ei pea kartma mitte ainult mürkidega (näiteks putukatõrjevahendid) töötades, vaid ka tavaliste puhastusvahenditega vannituba koristades tuleb silmas pidada, et ruumis oleks siiski korralik ventilatsioon ja uksed koristamise ajal avatud,“ lisab ta.

Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (jaanuar 2013).

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada