Hoia oma retseptidel silm peal!

Pärnu maakohus tunnistas veebruari alguses süüdi kaks naist, kes internetist otsitud isikukoodide abil omandasid pooleteise aasta jooksul ebaseaduslikult üle 600 pakendi erinevaid psühhotroopseid ravimeid. Kuidas saad kontrollida, kes sinu digiretsepte vaatab ja välja ostab?

Alates 14.01.2010 kuni 12.08.2011 kasutas Reena Vaikla teiste isikute isikukoodi ning ees- ja perekonnanime ning võttis ühendust nende perearstidega. Vaikla esines nimetatud isikuna ja veenis perearste välja kirjutama psühhotroopsete ravimite digiretsepte.

Isikukoodid leiti interneti vahendusel. Seejärel uuriti haigekassast välja inimese perearst, näiteks väites, et see on meelest läinud. Perearstile helistades tutvustati end patsiendina või tema elukaaslasena ja küsiti näiteks unerohu digiretsepti. Põhjendusega, et patsient  peab pikemaks ajaks välismaale minema, püüti saada mitme kuu jagu ravimeid korraga, selgitab Lääne ringkonnaprokuratuur.

Kui perearst oli digiretsepti välja kirjutanud, käisid Reena ja Terje Vaikla Pärnu linna erinevates apteekides teiste isikute nimele välja kirjutatud ravimeid teadlikult välja ostmas, eesmärgiga omandada psühhotroopseid ravimeid. Naised esitasid apteekritele teiste isikute isikuandmeid, misjärel väljastasid apteekrid digiretseptil märgitud koguse psühhotroopseid ravimeid Imovane, Somnols ja Xanax.

Kasutades 97 erineva isiku isikuandmeid, omandasid Reena Vaikla ja Terje Vaikla kokku vähemalt 668,5 pakendit erinevaid psühhotroopseid ravimeid. 

Kuna digiretsepti vaatamisest jääb jälg, jõuavad retseptide väljapetmised ka karistuseni. Naistele mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust kolmeaastase katseajaga. Kohtuotsus jõustub pärast edasikaebamise tähtaja möödumist.

Perearstid: usalda, aga kontrolli

Perearstid Katrin Martinson ja Iris Koort tõdevad, et ühelt poolt  tunneb ja teab perearst patsienti, tema ravi ja selle muudatusi suhteliselt hästi, teiselt poolt tekib pikaajalisel kokkupuutel patsiendiga usaldus, mis mõnikord  on põhjendamatu.

Katrin Martinsoni sõnul leidub perearstide nimistus ikka inimesi, kes teatud regulaarsusega näiteks unerohtu võtavad. Perearstide jaoks igapäevane on ka retseptide pikendamine telefoni teel.  „Arst peab ravimi väljakirjutamisel olema tähelepanelik, väärkasutamise kahtluse korral tuleb ühendust võtta patsiendiga või vajadusel politseiga. Usun, et vaid nii saavad sellised katsed eos maha surutud,“ leiab Martinson.

Koort toob näiteks, et sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus suhtleb tema keskuses psühhotroopsete ravimite kordusretsepti tellijatega otse nende perearst, kes pereliikmeid teab ja vähimagi kahtluse korral kutsutakse patsient kohale.

Kuidas vaadata digiretsepte?

Kõiki oma digiretsepte näeb riigiportaalis  www.eesti.ee. Portaalist on võimalik aru saada ka sellest, kas ravim on digiretsepti alusel veel välja ostmata või juba välja ostetud.

Kes retsepte näeb?

Arstid ja apteekrid näevad väljakirjutatud retsepte, kusjuures igast vaatamisest jääb jälg. Inimene saab riigiportaalis www.eesti.ee tutvuda, kes ja millal ta andmeid on vaadanud.

Kes saab digiretsepti välja osta?

Kui retsept on avalik või volitatud, siis peab teine inimene ütlema patsiendi isikukoodi ja esitama enda isikut tõendava dokumendi. Mitme retsepti korral on hea, kui teatakse ka ravimi nime, väljakirjutamise kuupäeva, arsti nime või eriala.

Digiretsepti koostamisel on patsiendil võimalik piirata ravimi väljaostu õiguseid. Vaikimisi on küll kõik retseptid avalikud, kuid seda staatust saab muuta arst retsepti koostamisel.

• Privaatne retsept – ainult patsient ise saab retsepti apteegist välja osta.

• Volitatud retsept – retsepti saavad apteegist välja osta patsient ise ja isikud, keda ta on selleks Patsiendiportaalis volitanud.

• Avalik retsept – kõik isikud, kes teavad patsiendi isikukoodi, saavad retsepti apteegist välja osta. Ostjal tuleb esitada ka enda isikut tõendav dokument ning tema isikukood salvestatakse retseptikeskusesse.

Allikas: haigekassa

Kas see artikkel oli kasulik?