Killustunud uni viib mäluhäireteni

Püsivate mälujälgede moodustamise ning talletamise puhul ei ole mitte ainult tähtis mälestuste kogumise päevale järgnenud une pikkus, vaid ka selle järjepidevus, mis viitab, et unehäiretega võivad kaasneda ka mäluhäired ning õpiraskused.

Viimastel kümnenditel hüppeliselt arenenud neuroteadust rakendades on aga erinevates uurimustes jõutud seisukohale, et uni on mälujälgede efektiivseks ning jätkusuutlikuks talletamiseks hädavajalik.

Stanfordi ülikooli uneteadlased otsustasid laborihiirte hüpokretiini (Hcrt) tootvatesse ajurakkudesse lisada valgusele tundlikku nägemispurpuri ehk rodopsiini nime kandva valgu erivormi (channelrhodopsin-2, toim.). Hcrt-i seostatakse samas loomade äratamisega. Seejärel valgustasid nad valguskaabli abil märgitud neuronitegruppi sinise valgusega äratades seega loomad mininiatuurseks ajavahemikeks üles. Väliselt oli hiirte uni isegi jätkupidev, ent EEG registreeris loomade ajulainetes kaks sekundit kestvaid 'mikroärkamisi.'

Seega, kuigi muudetud ajukeemiaga hiired said sama kaua magada, kui nende kontrollgrupi moodustavad liigikaaslased, oli nende uni tükkideks lõigatud. Võetud vereproovid kinnitasid lisaks, et kasutatud meetodid ei põhjustanud stressihormoonide tootmist. Hiirte käitumisele oli killustatud unel aga hoopiski suurem mõju, vahendab ERR teadusportaal.

Kas see artikkel oli kasulik?