Mida teha dementse lähedasega?

Mida teha dementse lähedasega?

Koduõde Kristina Kams annab praktilisi nõuandeid, kuidas pakkuda hooldatavale parimat.

Dementsus on enamikel juhtudel aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sellest annavad märku mälu ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate käepäraste oskuste kahanemine, süvenev isiksuse muutus kuni selle hääbumiseni ja käitumishäired. Teisisõnu tagasiminek lapsepõlve ning lõpuks lausa imikutasemeni. Lapsetembud teevad küll rõõmu ja nalja, aga vanainimesega kaasnevaid iseärasusi on väga raske taluda. Emaarmastusega võrdset tunnet ei saa hooldajalt nõuda, tema käitumist peab juhtima ennekõike mõistus. Põhjalikuma ülevaate jaoks soovitan lugeda raamatut „Vaimne tervis“.

Abiks võiks olla omavalitsuse sotsiaalabi osakond oma piirkonna elanikkude nõustamisega. Igas omavalitsuses makstakse rahalisi sotsiaaltoetusi. Nimekiri, toetuse taotlemise tingimused ja makstavad  piirsummad on erinevad omavalitsuseti. Kui olete otsustanud kodus hooldada oma lähedast, siis võtke abivajajakaart, millega saate hooldus- ja abivahendeid soodsamalt.

Tartus, Tallinnas ja Tapal on dementsusega inimestele päevahoid (see on nagu eakate lasteaed).  Soovitan kindlasti märku anda endast oma piirkonna omavalitsusse, et saaks ka mujal seda teenust aretada. Vastasel juhul kui näiliselt nõudlust pole, siis sellega ei tegeleta. Kui olukord väljub kodusel hooldamisel kontrolli alt ja ei saada hakkama, siis paigutatakse haige hooldekodusse. Kui selle jaoks pole piisavalt sissetulekut, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes valivad vastavalt ressurssidele sobiva hooldekodu. Tulenevalt „Perekonnaseadusest“ on rahalise toetamise ehk hoolduskulude katmise vajaduse olemasolu puhul kohaliku omavalitsuse poolt eelistatud seadusjärgsete ülalpidajate kliendid. Piisava sissetuleku korral on loomulikult ise võimalus valida sobilik hooldekodu. Teise inimese hooldamine on väga vaevarikas ja tänuväärt töö. Eriti raske
on see siis, kui hooldatav on lähedane ning hooldamine toimub põhitöö kõrvalt. Ärge jääge oma koormaga üksi, julgege pöörduda abi poole. Abi poole pöördumine ei ole häbiasi.

Kristina Kams nõustab ka kliinik.ee keskkonnas. Temale saab küsimuse esitada siin!

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada