Mis on leetrid?
Leetrite tekitajaks on väga nakkav paramüksoviirus – pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98.
Haigustekitaja levib piisknakkusena. Inkubatsiooniperiood kestab 9–11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkustele iseloomulikud kaebused: temperatuuri tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmapõletik jms.
Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). 3–5 päeva pärast ilmuvad kehale roosakaspunased laigud, nende teke algab kõrvade tagant, levides edasi näole. Lööve katab kogu keha, isegi peopesad ja jalatallad, püsides 4–5 päeva. Ka palavik püsib lööbimise lõpuni.
Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Kuidas leetreid ära hoida
Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne vaktsineerimine selle haiguse vastu. Leetrite-vastast immuniseerimist alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi; alates 1997. aastast saavad vaktsiinisüsti lisaks aastastele ka 13-aastased lapsed.
2007. aastal oli Eestis 1–14-aastaste laste hõlmatus leetrite-vastase immuniseerimisega 97,6%.
Kuna leetrid on väga nakkav haigus, peaks ka haigega kokkupuutunud, kuid haigust mittepõdenud või vaktsineerimata inimesed ennast leetrite vastu vaktsineerima. Kui lapsevanemal tekib kahtlus, et laps on nakatunud leetritesse, ei tohiks temaga vastuvõtule minna, vaid perearst tuleb koju kutsuda.
Leetrite esinemine Eestis
Leetritesse haigestumist ei esinenud Eestis aastatel 2001-2004; 2005.aastal oli haigestunuid kaks, 2006. aastal 27 ning 2007. aastal - üks inimene. Aastatel 2008 ja 2009 haigestunuid ei registreeritud.
2006. aastal leidis haigestumine aset mitmetes Euroopa riikides esinenud leetripuhangute foonil (Saksamaal, Inglismaal, Ukrainas jm). Ajavahemikul 23.03-28.04.2006 haigestus leetritesse 25 nimest. 12 haiget olid seotud Merimetsa Nakkuskeskuse haiglasisese puhanguga. Puhangu epidemioloogilise uuringu käigus selgus, et nakkusallikaks oli patsient, kes käis eelnevalt Ukrainas, kus ta tõenäoliselt ka haigestus. Nakkus levis haiglas piisknakkuse teel ja levikut soodustas asjaolu, et paljud patsiendid olid leetrite vastu vaktsineerimata. Diagnoos kinnitati kõikidel patsientidel laboratoorselt, leetriviiruse genotüübiks osutus D6, mis langes kokku Ukrainas ja Saksamaal ringlevate genotüüpidega.
Allikas: Terviseamet
Lisa kommentaar