Kohvilembuse määravad geenid

 Kohvilembuse määravad geenid

Kohv kutsub inimestes esile vastakaid tundeid – seda jooki kas armastatakse või ei sallita üldse. Harvardi ülikooli molekulaarbioloogid on leidnud geenivariandid, mis selgitavad kohvi tarbimise tagamaid.

Ühemunakaksikutega tehtud uuringud näitavad, et kohvisõltuvusel on olemas pärilikud eeldused, mida teadlased hindavad kuni kuuekümnele protsendile. Seni pole teada olnud, millised geenid kohvitamisharjumuste kujunemises rolli mängivad, vahendab teadusportaal Novaator.

Ajakirjas PLoS Genetics ilmunud uurimuse autor Marilyn Cornelis uuris koos oma kaastöölistega täiskasvanud ameeriklasi, kelle kohta olid olemas kofeiinitarbimise andmed. Teadlased töötasid läbi 47 000 katseisiku genoomi otsides geneetilisi eripärasid, mida võiks seostada kõrge kofeiinivajadusega ning leidsid kaks geenivarianti. Inimesed, kel oli need kaks geeni olemas, tarbisid keskmiselt 40 milligrammi kofeiini rohkem (vastab umbes poolele tassile kohvile) kui need isikud, kel vastavad DNA -järjestused puudusid.

Paljud inimesed armastavad kohvi kõrvale sigaretti tõmmata. Seetõttu olid uurijad ettevaatlikud ja soovisid kontrollida, ega nende leitud geenid pole hoopis nikotiinisõltuvusega seotud. Geneetikud vaatasid katseisikute valimi uuesti läbi ja keskendusid mittesuitsetajatele, kuid tulemused jäid samaks. Seega võib leitud DNA-järjestusi pidada kofeiinisõltuvuse mõjutajateks.

Uurimuse autor Cornelis selgitas, et sõltuvuste tekkemehhanism on keerukas ning ilmselt kõikide inimeste kohvirutiini nende kahe geeniga selgitada ei saa. "Suure tõenäosusega on olemas ka haruldasemaid geenivariante," ütles ta. Teadlased oletavad, et kohvisõltlastel on kofeiini ainevahetus väga kiire ning seepärast peavad nad kohvi või kofeiiniga karastusjooke suuremas koguses tarbima. Kohvijooja kehas toimuvate protsesside täpne mõistmine nõuab siiski füsioloogilisi katseid. Kofeiinilembus erineb nikotiinisõltuvusest, kuna geenid, mida seostatakse suitsetamisega, reguleerivad aju nikotiiniretseptorite tööd.

"Kofeiini puhul toimub kõik maksas, mitte ajus," võtsid uurimuse autorid kokku. Igatahes ei suuda nad veel seletada, miks mõned inimesed üldse kohvi ei joo. Kui ärimehed sooviksid mingi linna elanike geenide põhjal kindlaks teha, kui palju nende hulgas on kohviarmastajaid ning avatava kohviku äriedu sel kombel ennustada, siis praegu geneetikud neid aidata ei oska.

Kas see artikkel oli kasulik?


 

Lisa kommentaar

Saada