Kahjustatud sarvkest suudeti taastada
Teadlased suutsid luua uudse tehisliku sarvkesta. Nad asetasid silma tükikese kollageeni, mis ergutab säilinud sarvkestarakke paljunema, nii et nägemisvõime taastub.
Teadlased teatasid ajakirjas Science Translational Medicine, et sellist meetodit kasutati edukalt Rootsis läbiviidud pilootkatses, mis hõlmas kümmet patsienti. Loomulikult on vaja korraldada laialdasemaid katseid, kuid eelnev on samm tavapärast sarvkesta siirdamist asendavate alternatiivide poole, kuna siirdamine ei ole doonorite vähesuse tõttu paljudes maades teostatav, kirjutab Wall Street Journal.
„Püüame sarvkesta taastada silmasiseselt,“ sõnas May Griffith, Kanada Ottawa haigla uurimisinstituudi vanemteadur ja Rootsi Linköpingi ülikooli regeneratiivse meditsiini professor.
Nägemine sõltub sarvkesta seisundist. Sarvkest on silmamuna kilejas kate, mis aitab koondada valguskiiri. Sarvkesta võivad kergesti kahjustada vigastused ja põletikud. USAs siiratakse silma sarvkest igal aastal umbes 42 000 inimesele. Kuid doonorsarvkest ei ole kättesaadav paljudele neist 10 miljonist inimesest üle maailma, kes kannatavad sarvkesta pimeduse käes. Lisaks kaasneb siirdamisega oht, et organism ei võta võõrast kude omaks.
Uus biotehislik sarvkest püüab paranemist ergutada silma sarvkestas leiduva kehaomase aine abil. „Ma olen veendunud, et see saavutus on selles vallas suur edasiminek,“ sõnas Duke’i ülikooli silmakeskuse sarvkestasiirdamiste juht Alan Carlson, kes katse tegemisel ei osalenud.
Sarvkest koosneb koest nimega kollageen. Teadlased vormisid pärmil kasvatatud inimkollageeni kontaktläätsekujuliseks sarvkesta „vundamendiks“. Dr Griffith uuris koos Linköpingi ülikooli silmakirurgi Per Fagerholmiga biotehisliku sarvkesta talitlust kümnel patsiendil, kelle nägemisvõime oli sarvkestakahjustuse tõttu oluliselt vähenenud.
Ühest silmast eemaldati kahjustatud koed ja asendati need biotehisliku sarvkestaimplantaadiga. Varsti hakkasid kollageenis kasvama rakud, mida leidub terves sarvkestas. Pisaravool normaliseerus ja taastekkisid isegi sarvkesta närvid, mille kontrollimiseks mõõtsid teadlased silma tundlikkust.
Kuna organism ei tõrjunud neid implantaate, ei olnud patsientidele tarvis manustada immuunsüsteemi nõrgestavaid ravimeid. Kahe aasta pärast oli kuue patsiendi nägemine prillidega oluliselt parem ja kahe katsealuse nägemine ei olnud halvenenud.
Lisa kommentaar