Kuidas vältida kuumakahjustusi?

Kuidas vältida kuumakahjustusi?

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar annab nõu, kuidas kuumakahjustusi ära hoida.

·         Kuumal päeval sulgege võimalusel kõik (kindlasti päikesepoolsed) aknad ja katke need ruloo või muu kattega; avage aknad õhtul ja öösi, mil välisõhk on jahe,

·         Kasutage jahutamiseks ventilaatorit: pidage silmas, et kui õhutemperatuur ruumis ületab +35⁰C, ei jahuta ventilaator piisavalt. Kliimaseade ei jahuta piisavalt ≥+40⁰C temperatuuri juures,

·         Viibige korteri/maja kõige jahedamas ruumis. Alumiste korruste ruumid on jahedamad kui kõrgemate korruste ruumid (temperatuuri erinevus võib olla kaks-kolm kraadi). Kui eluruumid on liigsoojad ja neid pole võimalik piisavalt jahutada, minge päeval vähemalt kaheks-kolmeks tunniks üldkasutatavasse jahutatavasse ruumi/hoonesse (toidumarketid, kaubamajad, raamatukogud jm) või varjulisse parki,

·         Kodus viibimisel käige aeg-ajalt jaheda dušši all või vannis või tehke jahedaid jalavanne,

·         Keha jahutamiseks kasutage kilekotis jääkuubikuid, niisutatud rätikuid või käsna, asetades need kaelale, kubemetele või kaenla alla,

·         Kandke kergeid, avaraid linaseid/puuvillaseid riideid,

·         Kuumalaine perioodil peaksid päeva kuumimal ajal (kell 10-16) väljas liikumist vältima vanemaealised inimesed, väikelapsed ja ülalnimetatud kuumakahjustuste riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega inimesed,

·         Väljas liikumisel võtke kaasa pudelivesi ning püüdke liikuda varjulisel tänavapoolel, kandke peakatet ja päikeseprille,

·         Vältige füüsilise töö/pingutuste tegemist päeva kuumimal ajal,

·         Ärge jätke väikelapsi suletud akendega pargitud autosse,

·         Vältige liigkuumades ühissõidukites sõitmist,

·         Võimalusel ärge võtke ette pikki autosõite või vähemalt ärge olge autoroolis päeva kuumimal ajal,

·         Kodus ravimeid tarvitavad inimesed hoidku neid alla +25⁰C temperatuuril või külmkapis,

·         Kui inimesel hakkab halb – tekib uimasus, peavalu, peapööritus, nõrkus, lihaskrambid – toimetage ta varjulisse kohta, vabastage üleriietest, pange lamama kergelt tõstetud jalgadega, lehvitage talle jahedamat õhku või jahutage veega, andke juua jahedat vett või jooki. Võimalusel mõõtke kehatemperatuuri - üle +37⁰C temperatuuri korral ärge andke temale paratsetamooli või aspiriini. Kuumarabanduse kahtlusel kutsuge kiirabi.

Mida kuumaga juua?

·         Vedelikuvaegus on ohtlik, sest see soodustab kuumakahjustuste tekkimist. Vedelikuvaeguse tunnused on: janu (vanematel inimestel on see pärsitud), harv urineerimine ja väike uriini kogus, tumekollane uriin, kuiv nahk ja suu kuivamine, nõrkusetunne, peapööritus, higi puudumine.                                                              

Organismi veevarustuse taset on lihtne kontrollida uriini värvuse ja hulga alusel: normaalse vedelikutasakaalu korral on uriin valkjaskollane, erituv hulk on piisavalt suur ja inimene urineerib kahe-nelja tunni tagant.

·         Üldine soovitus „Jooge piisavalt palju”, tähendab seda, et vee tarbimist tuleb võrreldes tavaolukorraga (1,5-2 l päevas) suurendada 150% võrra. On soovitatav juua jao kaupa 15-20 minuti tagant.  Juua tuleks vett, mineraalvett, Na ja K lisandiga vett või lahjendatud mahla ning mitte juua magusaid jooke ja alkohoolseid jooke.

·         Vee liigsel joomisel ohustab inimest hüponatreemia, millel võivad olla rasked tüsistused; selle vältimiseks on soovitatav lisada joogiveele pisut soola.                              

Organismi vedelikukao asendamiseks ehk taasveestamiseks võib juua ka tööstuslikult toodetud rehüdratatsiooni-jooke, mida kasutavad ka sportlased. Tuleb lisada, et neid jooke ei soovitata juua kuni 12 aasta vanustel lastel. Lihtne omavalmistatud täiskasvanu taasveestamise jook on järgmine (lisandid kaaluda võimalikult täpselt): 950 ml veele lisada 2,5 g söögisoola, 2,5 g söögisoodat, 1,25 g kaaliumi-põhist soola ja 30 g suhkrut.

Laste organismi taasveestamiseks sobib hästi kookospähkli-vesi, mida on võimalik valmistada meilgi.                                                                                                                      

Füüsilise treeningu või töö korral tuleb kaks tundi enne alustamist juua umbes 700 ml vedelikku ja 15 minuti enne alustamist 500 ml vedelikku ning treeningu/töö ajal juua iga 15 minuti järel 250 ml vedelikku.

Autor: Kuulo Kutsar
Täisversioon artiklist ilmub augustikuu ajakirjas Perearst

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada