Unehäire võib viia kurbade tagajärgedeni
Mae Pindmaa Unekliinik tegeleb kõikide unehäirete diagnoosimise ja raviga. Kasutades nii nüüdisaegse lääne kui ka traditsioonilise idamaise meditsiini meetodeid, selgitatakse välja unehäire olemus ja põhjus ning pakutakse parimat ravi.
Hea tervise aluseks on hea uni. Unehäired põhjustavad päevase töövõime langust ja liigset unisust. Korraliku ja sügava une puudumise tõttu kannatab elukvaliteet ning saavad alguse mitmed tervisehäired. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, narkolepsia, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäire võib olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest.
Mae Pindmaa selgitab, et unehäiretest tingitud unevaegus põhjustab päevast väsimust ja unisust. „Mälu ja keskendumisvõime halvenevad ning töövõime langeb, suureneb vastuvõtlikkus haigustele, meeleoluhäiretele ning stressile, mida püütakse leevendada ravimite ja pahatihti ka uimastitega,“ ütleb Pindmaa.
Ometi on unehäireid on võimalik diagnoosida ja ravida. Unearsti vastuvõtu ja uneuuringu analüüsi põhjal selgub inimese tervislik seisund, unehäire tegelik põhjus ning võimalikud ohud tervisele.
Põhjused, miks inimesed öösel ei maga, miks on nad päeval väsinud, on väga erinevad – unehäirete klassifikatsioonis on kokku ligi 90 eri haigust. Nende väljaselgitamiseks pakutakse unekeskuses nii unekonsultatsiooni kui uneuuringut.
Unehäiretest rääkides ütleb Pindmaa, et kõige rohkem, umbes 2/3 on uneaegseid hingamishäireid, hingamine seiskub kauemaks kui 10 sekundit. „Kui neid hooge on üle 5 tunnis, siis on see juba uneapnoe haigus. Unelämbustõbe ehk apnoed esineb 4% meestel ja 2% naistel. Üle maailma on see protsent ühesugune. Eestis on seega umbes 50 000 apnoehaiget, millest 5 000 on rasked juhud – apnoehooge on öö jooksul väga palju, nad on väga pikad ja raske hapnikupuudusega, hüpoksiast lähtuvalt äkiliste vererõhutõusude ja südamerütmihäiretega ning ainevahetuse häirumisega,“ lisab Pindmaa.
„Unehäired on alati olemas olnud, aga kogu maailmas hakati selle valdkonnaga tegelema alles 1980-ndatel aastatel. Vanasti suri apnoehaige keskeas lihtsalt ära. Eesti meeste eluiga on ju kogu aeg lühike olnud, ta saab ühel hetkel infarkti või insuldi ja ongi kõik. Südame-veresoonkonna haiguste risk tõuseb järsult ja selleks on omad väga loogilised põhjused. On äkksurmaoht öösiti, areneb ravile allumatu kõrgvererõhutõbi, tekivad südame rütmihäired, ülekaal, diabeet,“ selgitab Pindmaa.
„Unehäireid esineb igas vanuses, ka lastel. Tüüpiline uneapnoe all kannataja on üle 35 aasta vanune ülekaaluline mees. Keskeas probleem süveneb, eriti naistel, kui nad jõuavad menopausiikka,“ tõdeb Pindmaa.
Artikli autor: Marika Gordon
Lisa kommentaar