Alates 1. aprillist muutus ämmaemandate töö Ida-Tallinna Keskhaiglas

Alates 1. aprillist muutus ämmaemandate töö Ida-Tallinna Keskhaiglas

Seoses muudatustega seadusandluses muutub alates 1. aprillist ämmaemandate töö Ida-Tallinna Keskhaiglas. Millised on muutused? Küsimustele vastas Ida-Tallinna Keskhaigla naistenõuandla vanemämmaemand Silja Staalfeldt-Rahumägi.

Mis muutub alates 1. aprillist  Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ämmaemandate töös?

1. aprillist saavad ämmaemandad seaduslikult tagasi oma õigused tegelda terve rasedaga, ema ja vastsündinuga sünnituse järgselt, nõustada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning pereplaneerimise alal. Kui täna on ämmaemand olnud nõuandlas enamasti arsti abilise rollis, siis nüüdsest hakkavad  ämmaemandad rohkem iseseisvalt vastu võtma.

Ida-Tallinna Keskhaiglas oleme viimastel aastatel selles suunas liikunud ja valmisolek muudatusteks on juba ammu olemas. Meie ämmaemandatel on aastatepikkune kogemus rasedate jälgimisel ning tegelemisel sünnitusjärgsete naistega. Noortekabinetis on ämmaemandad noori nõustanud juba aastast 1997 aastast.


Ämmaemand saab iseseisva spetsialistina avada nüüdsest ka rasedate või seksuaaltervise alase nõustamise. Mida see tähendab?

See tähendabki seda, et alates 1. aprillist 2010 võimaldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse määrus ämmaemandal iseseisva spetsialistina nõustamisteenust osutada.
Lisaks rasedate või seksuaaltervise alase nõustamisele on ämmaemandal pädevus nõustada naisi rasestumisvastaste vahendite, soovimatu raseduse, raseduse katkestamise ja katkemise,
raseduse (sh riskiraseduse), sünnituse ning sünnitusjärgse perioodi ja imetamise, vastsündinu hoolduse ja arengu,  naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ning naise üleminekuea,
pere- ja seksuaalvägivalla teemadel.

Ämmaemandate iseseisvad vastuvõtud, mida need kaasa toovad, mis muutub lapseootel naise jaoks?

Üha enam hakkavad rasedate jälgimisega tegelema ämmaemandad. Normaalset kulgev rasedus  ei ole haigus vaid füsioloogiline seisund, mis tegelikult ei vaja arsti sekkumist. Ämmaemand on saanud väljaõppe rasedate nõustamiseks ning jälgimiseks. Seega muutub lapseootel naise jaoks raseduse jälgimine kättesaadavamaks ning on rohkem suunatud raseda nõustamisele, õpetamisele ning jälgimisele. Arst on spetsialist, kes tegeleb haigustega ning haiguste ravimisega.

Ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude laienemisega  võtavad osa naistearstide koormusest enda kanda ämmaemandad, mille tulemusena tulevikus on võimalus saada günekoloogiliste probleemidega kiiremini naistearsti vastuvõtule. Lapseootel naisel pole põhjust normaalselt kulgeva rasedusega minna arsti juurde, vaid riske on pädev hindama ka ämmaemand

Kas naine „normaalselt” kulgeva raseduse jooksul naistearstiga ei kohtugi?

Esmalt naisel on õigus valida, kelle juures ta tahab end rasedusega arvele võtta ja raseduse ajal jälgimisel olla – kas arsti või ämmaemanda juures. Normaalselt kulgeva raseduse puhul ei ole tavapäraselt naistearsti konsultatsiooni iseenesest vaja, kuid kindlasti kohtuvad rasedad naistearstiga raseduse ajal 20. nädala tehtaval loote anatoomia ultraheliuuringul.

Millised on need raseduse aegsed riskid mille puhul ämmaemand suunab naise naistearsti poole?

Rasedusaegseid riske on erinevaid ning need  võiks laias laastus jagada kahte rühma - ema haigustest põhjustatud riskid (nagu näiteks suhkruhaigus, neeruhaigused emal jne.) ning rasedusega seonduvad riskid (näiteks mitmikrasedus, ähvardav raseduse katkemine jne.) Riski ilmnemisel suunab ämmaemand raseda naistearsti vastuvõtule konsultatsiooniks. Vahel piisab vaid ühekordsest konsultatsioonist, kuid osadel juhtudel jääb naine jälgimisele naistearsti juurde. Vastava otsuse teeb olenevalt riski tõsidusest naistearst.

Pildil Silja Staalfeldt-Rahumägi. Pilt ITK.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada