Aju stimuleerimine - paljutõotav ravimeetod epilepsia puhul

Aju stimuleerimine - paljutõotav ravimeetod epilepsia puhul

Aju süvastimuleerimine on USA Stanfordi ülikooli teadlaste sõnul lootustäratav ravimeetod.

Kliinilise katse käigus implanteeriti 110 inimese ajju elektroodid ja nende epilepsiahooge jälgiti, kirjutab BBC News.

41%-l patsientidest vähenesid epilepsiahood 13 kuu pärast, samas kui 56% koges hoogude vähenemist kaks aastat hiljem.

Kõigil patsientidel esines korrapäraseid epilepsiahooge ja haigus ei allunud nende puhul medikamentoossele ravile.

Aju süvastimuleerimise puhul on tegemist kirurgilise ravimeetodiga, mille käigus implanteeritakse inimese ajju raviseade nimega aju tempo dikteerija, mis saadab aju konkreetsetesse osadesse elektrilisi impulsse.

Selles patsientiderühmas, kelle puhul seda ravimeetodit kasutati, täheldasid teadlased epilepsiahoogude vähenemist 41% võrra võrreldes 14,5%-lise langusega kontrollrühma haigushoogudes. Kontrollrühma puhul aju süvastimuleerimist ei kasutatud.

Epilepsia on sage neuroloogiline häire, mida iseloomustavad korduvad haigushood. Epilepsiahood võivad põhjustada ajutist teadvusekaotust, krampe, meeltesegadust ja aistingute häireid.

Stantfordi ülikooli epilepsiakeskuse direktor ja uuringu põhiautor dr Robert Fisher selgitas, et aju elektriline süvastimuleerimine vähendab tõepoolest patsientidel haigushoogude sagedust.

Kuid samas manitses ta ettevaatlikkusele: "Aju süvastimuleerimine on invasiivne protseduur ja sellega võivad kaasneda tõsised tüsistused. Põhjalikumad kliinilised teadmised võivad aidata valida aju süvastimuleerimise jaoks välja parimaid kandidaate.”

Ühendkuningriigi heategevusorganisatsiooni Epilepsy Action asetegevjuht Simon Wigglesworth selgitas: „Me oleme juba mõnda aega lootnud, et aju süvastimuleerimine võib olla mõningate epilepsiahaigete ravivõimalus.”

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada