Õppimine hoiab aju tervena

Õppimine hoiab aju tervena

Irvine’is asuva California ülikooli neurobioloogid on jõudnud esimeste reaalsete tulemusteni selle kohta, et õppimine parandab aju tervist.

Sellest tulenevalt leiavad uurijad, et vaimne stimulatsioon võib piirata vananemise nõrgendavat mõju mälule ja mõistusele.

Veebiportaali ScienceDaily andmeil avastas Lulu Cheni ja Christine Galli juhitud uurimisrühm mälu uurimiseks väljatöötatud uut laadi visualiseerimismeetodit kasutades, et igapäevased õppimisvormid ergutavad närviretseptoreid, mis aitavad ajurakkudel optimaalsel tasemel toimida.

Neid retseptoreid aktiveerib valk nimega BDNF (ingl brain-derived neurotrophic factor, eesti aju neurotroofne faktor), mis hõlbustab seoste või sünapside kasvamist ja eristamist. Viimased on vastutavad neuronite vahelise suhtluse eest.

„Need avastused kinnitavad õppimise ja aju suurenemise vahelist olulist seost ning näitavad, kuidas me saame seda seost võimalike tulevaste ravimeetodite abil soodustada," selgitab California ülikooli anatoomia ja neurobioloogia uurija Chen.

Lisaks neile avastustele said uurijad kinnitust sellele, et see protsess on seotud õppimisega seotud ajurütmidega, mida nimetatakse teeta rütmideks ja mis on elutähtsad uute mälestuste kodeerimiseks.

Hipokampusel avalduvad teeta rütmid kaasavad mitmeid neuroneid, milles vallanduvad korraga impulsid kiirusega 3–8 korda sekundis. Neid rütme on seostatud pikaajalise rakumehhanismide võimendamisega ning seeläbi paranevad ka õppimine ja mälu.

Uurijad püüavad nüüd teada saada, kas õppimise tekitatavad suurenemissignaalid kahanevad vanusega ja kui jah, siis kas seda protsessi on võimalik eksperimentaalsete ravimite uue põlvkonna abil tagasi pöörata.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada