Kuum teema - küüneseenhaigus

A

Üha rohkem inimesi pöördub nahaarsti poole küsimustega jalgade seenhaiguse kohta või sooviga ravida kahjustunud küüsi. Küüneseenhaigust peeti kaua aega ainult kosmeetiliseks probleemiks. Ent mõne viimase aasta jooksul on seenhaigusest tingitud küünemuutused saanud peamiseks kõneaineks mitte ainult nahaarstide, vaid ka paljude teiste erialade arstide seas. Põhjuse selleks on andnud jalgade seenhaiguse sagenemine, mis omakorda on seotud tekitajate muutumise ja antibiootikumide laialdase kasutamisega. Haiguse levimisele on soodsat mõju avaldanud ka keskmise eluea pikenemine ning suhkurtõve ja veresoonkonna haiguste sagenemine.

Jalgade seenhaigus on kõige levinum nahaseenhaigus. Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates basseinides, dussiruumides ja saunades, mille niisketel põrandatel on rohkelt teistelt inimestelt eraldunud kette ja seeneniite. Kettudes olevad seenhaiguse tekitajad võivad niisketes kohtades olla eluvõimelised mitu kuud. Meie kliimas paratamatu jalanõude kandmine loob seenhaiguse tekitajate kasvuks sobiva sooja ja niiske keskkonna. Kui inimesel jalad higistavad, on tingimused seene kasvuks soodsamad.

Küüned haigestuvad, kui seenhaiguse tekitajad on pugenud küüne välisserva alla ja sealt edasi küüneloozi. Esimeseks küüne haigestumise tunnuseks on määrdunudkollakad laigud küüne välisnurkades. Kui seenhaigust ei ravita, haarab värvimuutus järjest suurema osa küüneplaadist. Samal ajal küüs pakseneb, sest selle alla koguneb rohkelt sarvestunud massi. Moondunud küüne külgmised servad pöörduvad allapoole ja küüne ümbruses olevad pehmed koed haaratakse nagu pihtide vahele. Tagajärjeks on valu, eriti kingade jalgapaneku ajal ja kõndimisel. Paksenenud ja rabedaks muutunud küünt on raske lõigata. Lõpuks võib küüneplaat hakata lagunema ja täielikult või osaliselt hävida.

Küüneseenhaiguse põdemisel on nii psühholoogilised kui ka füüsilised tagajärjed. Nakatumine jalgade seenhaigusesse ei ohusta inimese elu, küll aga alandab tema enesehinnangut, sest moondunud küüned tekitavad piinlikkustunnet. Mõnel inimesel tekib inetute küünte pärast ärevustunne või depressioon, mõned väldivad samal põhjusel lähedasi suhteid. Osa inimesi on häiritud lihtsalt haiguse olemasolust või teadmisest, et nad võivad nakatada lähedasi. Peale selle võib seenhaigusesse haigestunud küünest nakkus levida ka haige enda teistele kehaosadele, eriti kätele ja kubemevolti. Eakatel, kelle olemasolevate haiguste tõttu on raske liikuda, võib küüneseenhaigus veelgi vähendada liikumisvabadust ja sõltumatust.

Enamikul juhtudest on küüneseenhaigust võimalik ravida. Selleks ei ole tarvis läbi teha valulikku küünte eemaldamise protseduuri. Kui naha seenhaiguse puhul piisab seenevastaste ravimite paiksest kasutamisest, siis küüneseene puhul ei pruugi ainult sellest abi olla.

Kui varem tähendas küüneseene ravimine pikaaegset tablettide tarvitamist, vahel koguni terve aasta, siis praegusel ajal piirdub ravimite sissevõtmine 3 nädala kuni kolme kuuga. Üks kaasaegsem ja efektiivsem ravimeetod on Orungali pulssteraapia, kus ravimit tarvitakse nädalaste kuuridena ehk pulssidena. Selline mugav raviviis võimaldab ravimi tarvitamist ühe nädala jooksul kuus, millele järgneb 3nädalane ravimivaba periood. Sõltuvalt varbaküünete kahjustuse ulatusest. kulub raviks kolm nädalat ehk kolm pulssi, harvem 4 pulssi. Vaatamata ravimi lühiaegsele ravimi tarvitamisele, jääb ravim küüneplaati kuni 9 kuuks ja avaldab seal jätkuvalt toimet

Kuigi tänapäevaseid ravimeid tarvitatakse küllalt lühikese ajaperioodi jooksul, võtab lõplik tervistumine siiski rohkem aega. Tuleb arvestada sellega, et küüned kasvavad väga aeglselt - näiteks varbaküüned 0,1 mm ööpäevas. Ära ei tohi kindlasti unustada ka seenhaiguse profülaktikat - kaitsvate jalanõude kandmist ühistes pesuruumides ning enne ja pärast nende külastamist oleks soovitatav desinfitseerivate vahendite kasutamine jalgadele. Õige jalgade hügieeniga saab haigestumise riski vähendada. Selle hulka kuulub ka jalgade igapäevane pesemine, millega eemaldatakse nahale sattunud seenhaiguse tekitajad ja päeva jooksul varbavahedes paljunenud bakterid.

Kõikide sissevõetavate seenevastaste ravimite tarvitamisele eelneb patsiendi maksafunktsiooni kontroll arsti poolt. Seenevastsed ravimid on reeglina kõik retseptiravimid, seega tuleb küüneseenhaiguse ravimisks esmalt pöörduda nahaarsti poole, kes teostab vajalikud uuringud ja valib sobiva ravimi. Nahaarst kuulub nende spetsialistide hulka, kelle vastuvõtule pääseb ka perearsti saatekirjata.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada