Kuidas leevendada ilmastikust sõltuvat kehva enesetunnet?

Paljud lugejad on küsinud, kuidas ilmastikust sõltuvat kehva enesetunnet leevendada.

"Mu enesetunne on vilets." Nii kurdetakse arstidele eriti sageli siis, kui ilmastik järsult muutub. Kaks kolmandikku kurtjatest on naised. Kas ilmastikusõltlastel on põhjust muretsemiseks?

"Et organism ilmastiku järsule muutusele reageerib, on tegelikult sama normaalne nagu see, et tunneme nälga kui oleme söömata; ja väsimust, kui oleme magamata või et põeme tormisel merel merehaigust," selgitab Austria biomeedik dr. Alois Machalek.

Kuid ikkagi kannatavad paljud ilmastikusõltlased rängalt. Põhjus on selles, et nii siis, kui väljas on külm ja niiske nagu ka siis kui on kuum ja kuiv, peab meie keha oma põhiliste ülesannetega toime tulema. Selleks ei tohi näiteks keha temperatuur olla oluliselt kõrgem või madalam kui 37°C. Suurte kõrvalekallete korral lakkaks meie organism normaalselt funktsioneerimast. Järelikult peab meie keha olema võimeline kohanema nii kuuma kui ka külma, nii kuiva kui ka niiske ilmastikuga. Meie organism reageeribki. Kui näiteks läheb järsult külmaks, siis hakkame värisema. Lihaseid väristades toodab keha sooja. Selline reageering on aga kehale pingutav.

Kui lisaks ilmastikumuutusele on meil ka arusaamatusi tööl, kui on muret iseenda või oma lähedastega, sõnaga, kui meid painab stress, siis võib ilmastiku muutuse negatiivne toime mitmekordistuda. Ja ilmastiku-sõltlased hakkavad nukrutsema, neid ängistab hirmutunne, tuju lööb kõikuma ning hea ja halb meeleolu vahelduvad nähtava põhjuseta, nad tunnevad end väsinuna ja näevad kõike tumedates värvitoonides, paljud kurdavad peapööritust, ei suuda keskenduda, magavad halvasti, tekivad peavalu ja piinavad migreenihood. Et seda kõike ennetada, tuleks täita järgmisi nõuandeid:

  • Magage piisavalt (vähemalt 7-9 tundi ööpäevas). Nii annate kehale jõudu lisakoormustega võitlemiseks.
  • Õppige lõõgastuma. Tegelege järjekindlalt iga päev vähemalt 15 minutit joogaga, autogeense treeninguga või istuge lihtsalt rahulikult ja mõelge midagi positiivset.
  • Reguleerige keskkütte kraane või kütke vähem, et temperatuur ruumis ei tõuseks üle 20°C. Nii õpib keha kohanema jahedama temperatuuriga.
  • Olge iga päev ilmastikust sõltumata vähemalt 30 minutit väljas värske õhu käes. Nii karastate ennast. Hästi mõjuvad matkamine ja jalgrattasõit.
  • Käige kord nädalas saunas. Minge lavale, siis jahutage ennast ja puhake. Korrake seda tsüklit mitu korda. Nii treenite keha kohanema kiirete temperatuurimuutustega.
  • Võtke iga päev kontrastdui - laske 2 minutit voolata soojal veel (37°C), siis 15 sekundit jahedal. Korrake seda. Lõpuks kuivatage keha kareda rätikuga. Nii õpib keha kohanema aeglaselt muutuvate temperatuuridega.
  • Ärge unustage kasutamast ravimteesid. Vastavalt vajadusele saate tõsta toonust, tõrjuda unehäireid või peavalu, tugevdada immuunsüsteemi.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada